Veresidemed

Pulmad

Aeg möödus saginas kiiresti. Catherine oli veetnud kogu aja justkui vati sees. Ta usaldas kõik pulmade ettevalmistused oma ema õlgadele ning kuningakoja professionaalide kanda. Isegi kleidi proovis polnud ta oma kleidile tähelepanu pööranud. Seega ei suutnud ta oma pulmahommikul isegi meenutada, mis värvi tema rüü oli.

Kahjuks oli tema ema aga varakult valmis seda talle meelde tuletama. Catherine polnud veel voodistki välja saanud, kui tema ema tormas tuppa koos riide kuhjaga.

„Sa lamad ikka veel voodis? Sa pead kohe pesus käima. Panges on vesi juba soe! Meil on nii palju veel teha!"

Catherine tõusis torisedes püsti. Oleks võinud arvata, et päev, mis teeb temast printsessi, algab rõõmsamalt.

„Kaua sa seal logeled! Tule siia!" ei lasknud kasuema tal kaua nautida vee külma puudutust. Ta hüppas vannist välja ning usaldas ennast ema kätesse.

Ema aitas talle lihtsalõikega traditsioonilise kleidi selga. Catherine pidi märkima, et kleit oli tõsiselt ilus. See koosnes mitmest kihist kollasest siidist. Iga kiht paistis natuke läbi, kuid kõik koos katsid täielikult ta ihu. Käised olid laiad justkui liblikatiivad. Kleidile andis vormi sädelevate pärlite rida, mis läks rihmana üle kõhu. Kaelus oli avaram, kui Catherine oli harjunud, kuid ta pidi nõustuma oma emaga, et kleit nägi tema seljas imeilus välja.

Selleks ajaks, kui nad olid kleidi selga pannud olid ka juuksurid kohale jõudnud. Catherinele hakkas alles nüüd kohale jõudma, millesse ta on ennast seganud. Tema juuksed pandi krunni, nii et paljastati tema voolujooneline kael. Pähe pandi peenike kullast peavõru, mis sümboliseeris tema peatset staatust kuningapoja naisena.

„Kas ma võin korraks värsket õhku hingama minna?" küsis Catherine, kui tema sättimine oli lõpetatud.

„Aga vaata, et sa oma kleiti mustaks ei tee!" muretses ema.

Catherine tõstis kleidisaba ülesse ning jalutas maja taha. Ta keeras näo päikese poole ning proovis mitte nutma hakata. Seda polnud vaja, sest seljuhul oleks ta ema käest saanud pragada. Tema silmad oleksid punased.

„Sa oled lummavalt ilus," teatas järsku German puude varjust välja astudes.

„Mida sa siin teed?" ehmatas Catherine. Ta vaatas hirmunult ringi, kartes et nad jäävad vahele. Õnneks polnud kodus veel kedagi peale ema ja juuksurite ning nendel oli tegemist. Tema isa oli varakult lossi läinud, et sealt koos kuningaga neile järgi sõita.

Nende traditsioon nägi ette, et tulevana äi peab koos pruudi isaga pruudile järgi minema. See näitas, et kaks suguvõsa on ühelnõul ning äi kiidab heaks oma poja uue naise. Nende tulemiseni oli vähem kui pooltundi.

„Ma tulin vaatama, kas sa tõesti teed selle hulluse tõeks."

„Palun ära hakka pihta! Mul pole seda täna vaja," Catherine käed olid hakanud värisema.

„Põgene koos minuga!" anus German.

Catherine vaatas neid armsaid pruune silmi. „Miks?"

„Ma armastan sind, Catherine," teatas German, võttes tüdrukult õhu kopsutest. Catherine silmad läksid punni. Ta oli neid sõnu kujutanud oma parimates fantaasiates ette, kuid nüüd tegid need rohkem haiget kui rõõmu.

„Ära tee mulle seda praegu. Ma anun sind. Ma pean temaga abielluma! Minu rahva pärast!" Catherine proovis ka ennast veenda.

„Tule minuga, põgeneme," proovis aga German neidu omakorda veenda. Ta võttis Catherine pihud oam kätte ning proovis teda julgustada.