Jää Minuga

21

Matthias vaatas mind kavalalt, kui ma peale tööd autosse istusin. Kinnitasin turvavöö, kuid hoidsin oma pilgu Matthiasel. Ma teadsin, et kutil oli midagi plaanis, kuid mis, ei osanud ma öelda.

„Matthias, miks sa mind nii vaatad?"küsisin ma.

„Mul on sulle üllatus."

Kortsutasin kulmu. „Üllatus? Mis üllatus?

Matthias naeris. „Kui ma sulle ütleks, siis see poleks enam üllatus, või mis?"

Naersin Matthiasega kaasa. „Selles on sul õigus."

Matthias võttis mul käest kinni ja ma lasin tal seda teha. Ta hoidis mu kätt terve tee, tahmata sellest ka siis lahti lasta, kui olime oma sihtkohta kohale jõudnud. Vaatasin enda ees olevat pimedat, inimtühja randa.

„Sa tõid mu randa?"

„Me ei lähe lihtsalt randa. Mul on veel üllatusi varuks."

Järgnesin Matthiasele, kes autost piknikukorvi välja võttis ja mul käest võttis, juhatades mind randa. Lained loksusid rahulikus rütmis ja liiv krudises mu jalge all. Matthias peatus suure puu juures, laotades maha rätiku ning ulatas mulle pleedi, mille ma endale ümber tõmbasn, sest augustikuu suveõhtud ei olnud enam nii soojad.

„Nii et sa tõid mu piknikule?"

Matthias naeratas. „Nii see on."

Minu üllatuseks võttis Matthias korvist välja šampusepudeli, lüües sellelt korgi maha kiire osavusega. Ta valas mulle kihiseva joogi klaasi, ulatades klaasi mulle. Endale ei valanud ta tilkagi.

„Sa kavatsed mind purju joota?"muhelesin ma.

„Just! Ja kui sa piisavalt purjus oled, siis ma üritan sind ümber veenda, et sa ära ei koliks."

„Sa võid proovida. Ma ei usu, et see sul õnnestub."

Rüüpasin sõõmu oma šampusest, vaadates Matthiasele otsa. Pidin tunnistama, et vaatasin talle isegi võrgutavalt otsa, meenutades meie viimast suudlust minu magamistoas. Ma vajasin teda iga oma ihurakuga, kuid ma ei saanud teda suudelda, teades, et mu südames kuulus koht ka Casparile. 

„Millele sa mõtled?"küsis Matthias vaikselt, silitades oma pöidlaga õrnalt mu põske.

Võtsin taas lonksu oma šampusest, teadmata, kuidas Matthiasele öelda, millest ma mõtlesin. Ma oleksin võinud ausalt öelda, et mõtlesin meie suudlusele minu magamistoas ja kõikidele eelnevatele, kuid siis oleksin pidanud mainima ka Casparit. Ma ei tahtnud täna õhtul kuidagi ta tuju rikkuda.

Kehitasin õlgu. „Mitte millelegi."

„Geira, sa tead, et võid mulle kõigest rääkida. Ma kuulan sind."

„Ma ei taha su tuju rikkuda, Matthias."

Noormees naeratas. „Mitte miski ei suuda mu tuju rikkuda, kuni sa mu kõrval oled."

„Ma mõtlesin meie suudlusest ja sellest, kui väga ma sind tahan,"sõnasin ma, lastes sõnadel enda seest välja voolata. „Ära pahanda, aga ma mõtlesin Casparile ka."

„Ma mõistan."

Ohkasin. „Ma tean, et ma pean oma valiku tegema, aga kui ma seda teen, siis saab üks teist haiget. Ma kaotan ühe teist ja ma ei taha seda. Ma ei taha teile oma valikuga haiget teha."

Matthias mu kõrval ohkas raskelt, mõeldes mu sõnade üle järele. Meie vahel valitses raske ja sügav vaikus, kus kumbki oma mõtteid mõlgutas. Võtsin Matthiase käe enda pihku, sest see oli ainus liigutus, mida ma hetkel teha julgesin. See oli väike, süütu liigutus.

 „Geira, ma pean sulle midagi ütlema."

„Matthias..."

Noormees võttis mu käe enda pihku, vaadates mulle sügavalt silma. „Palun, lihtsalt kuula mind ära."

Vaatasin Matthiase silmadesse, mis mulle paluvalt otsa vaatasid. Ma ei suutnud talle ära öelda. Noogutasin, andes talle märku, et ma kuulan teda. Mu süda puperdas, aimates, mida Matthias mulle öelda tahtis.

„Ma... ma olen sinusse armunud, Geira. Ma tean, kui vale see on, sest sa peaksid mu kasuõde olema, aga ma ei saa sinna midagi parata. Ma ei sallinud sind esialgu karvavõrdki, aga kui ma sulle võimaluse andsin, siis ma nägin, kes sa oled."

Matthias vajas üürikest hingetõmbepausi, kuid jätkas: „Esimene kord, kui ma sind suudlesin... see oli kirjeldamatu. Ma olen armunud sinu igasse aspekti, Geira. Ma olen sinusse armunud, kui sa oled kurb. Ma olen sinusse armunud, kui sa vihane oled. Ma olen sinusse armunud ka siis, kui sa minu peale vihane oled."

Muhelesin Matthiase viimase lause peale. Matthias on teinud asju, mis on mind vihale ajanud, lugematuid kordi, kuid sellest hoolimata ei suutnud ma temast eemale hoida. Vastupidi. Ma olen ikka siin. Temaga.

 Noormees asetas mu silme ette tükkiva juuksesalgu õrnalt mu kõrva taha ning ta pilk jäi kõhklevalt mu huultel pidama. Me mõlemad kõhklesime, kuid ma andsin oma soovidele järele, asetades oma huuled Matthiase omadele. Ma teadsin, et ehk kütan nii Matthiase lootused üles, aga ma ei suutnud eemale hoida. Ma ei tahtnudki eemale hoida.

„Ma vajan sind nii väga, Geira,"pomises Matthias suudluste vahele.

Ma ei suutnud noormehele midagi vastata, sest ma olin joobunud tema huultest, mis minu omadega nii hästi sobisid. Ma olin joobunud tema kätest, mis õrnalt mu seeliku alla libisesid ja mu reisi silitasid. Ma olin joobunud tema maskuliinsest parfüümist, mis pani mul pea ringi käima. 

„Ma vajan sind ka. Nii väga,"suutsin talle lõpuks vastata.

Matthias naeratas, suudeldes mind veelgi ahnemalt kui enne. Ma ei suutnud enam mitte millelgi mõelda ning kõik mu eelnevad mõtted ja mured olid kadunud. Haihtunud. Neid nagu poleks eksisteerinudki. Suutsin mõelda ainuüksi Matthiase puudutustele ja tema siidpehmetele huultele mu kaelal. Õhustik meie vahel oli nii palavaks muutunud, et ma pidin pleedi enda õlgadelt maha lükkama. Matthias muigas, eemaldades ette jääva õlapaela, liikudes suudlustega edasi mu õlgadele. Hoolimata palavusest, värisesin ma üle kere.

„Sa oled nii kuradi ilus, Geira. Mul ei saa iial sinust küllalt."

Naeratasin, asetades oma käed Matthiase särgi alla, libistades neid õrnalt üle tema treenitud keha. Ma ei teadnud, kuhu kõik edasi viib, kuid ma olin valmis kõigeks. Tõmbasin Matthiase endale nii lähedale, et meie kehad olid täiesti teineteise vastas. Meie takistuseks olid kõigest riided. 

„Geira... kas sa soovid edasi liikuda? Me ei pea mitte midagi tegema, kui sa ei taha ja see sinu tundeid veel segasemaks muudab."

„Ma tahan sind, Matthias,"sosistasin ma talle kõrva. Poisi ihule tekkis kananahk, kui mu hingeõhk teda puudutas.

 Matthiasele ei pidanud midagi kaks korda ütlema. Ta tõmbas mu seeliku osavalt üle reite, jäädes mu pitsilist pesu vaatama. Tõmbasin oma maika üle pea, tänades õnne, et olin hommikul ilusama pesu valinud. Matthias jäi mind pikemaks silmitsema, libistades  oma kätt õrnalt üle mu rindade.

„Sa oled võrratu."

„Ma olen täna õhtul üle sinu oma,"sosistasin ma, mõeldes oma sõnu tõsiselt.

Matthias naeratas, libistades oma käe mu püksikutesse. Ahhetasin, tundes tema külma kätt oma kehal. Ahhetasin taas kord, kui noormees ilma hoiatamata sõrmedega minusse sisenes. Ma oleksin justkui seitsmendasse taevasse sattunud.

„Fuck, kui hea sa oled,"sosistasin ma, peites oma pea tema kaelaõnarusse.

 Matthias muheles, kiirendades oma liigutusi. Ma tundsin, et olin nii lähedal. Hammustasin huulde, püüdes mitte häält teha. Teadsin, et rand oli pime ja inimtühi ning ilmselt ei näe meid siin keegi, kuid püüdsin sellegipoolest vaikida. Matthias lükkas kaelale tükkivad juuksed eest ära, suudeldes mu paljast õlga.

„Ma armastan sind selles olekus veelgi rohkem, Geira,"sosistas ta mulle kõrva, hingeõhk paitamas mu nahka.

Lõpuks võttis orgasm kogu mu keha üle ja kui olin hingamise taas kontrolli alla saanud, asetas Matthias mulle pleedi ümber, hoides mind tükk aega enda kaisus.

„Mitte kellelgi mitte sõnakestki sellest, mida me just kogesime,"lausus Matthias vaikselt, suudeldes mind otsaette.