Viisin oma nõud kööki ja pesin vannitoas hambad, seejärel läksin tagasi magamistuppa, kus Clyde endiselt voodil lamas. Ma naeratasin talle ning ronisin voodile, kuid seda hoopis ta jalgade poolt. Mehe üks kulm kerkis, kuid ta ei öelnud ega teinud midagi. Ronisin käpukil ta peale ning lükkasin ta särgi üles, suudlesin ta alakõhtu. "Oh..." Tundsin kohe oma meelteserval, kuidas ta erutus.
Tegin ta püksivöö lahti ja kiskusin neid allapoole, ma tahtsin teda näha ja katsuda. Lootsin, et ta mind järsku ei peata, see oleks väga piinlik olnud. Mees tõstis oma puusi ning aitas niimoodi püksid jalast, ma katsusin teda läbi bokserite. Kummardusin samal ajal uuesti ta kõhtu suudlema, ma tahtsin, et tal oleks võimalikult hea.
Ta muutus mu käe all kõvemaks ning ohkas, ma avastasin, et tal oli päris korralik varustus. Tundsin selle üle tohutut kergendust ja hakkasin nüüd oma suudlustega allapoole jõudma, kuni ta bokseriteni jõudsin. Ta jälgis mind ning ma lakkusin keelega korra üle ta bokserite, ta peenise kontuuri jälgides. Ta värises selle peale kergelt ja hammustas huulde.
Libistasin sõrmed ta bokserite ääre alt sisse ja tõmbasin need siis vaikselt allapoole. Ma tahtsin juba nii väga teda näha, isegi teda enda sees tunda, kuid praegu polnud selleks õige aeg. Ta peenis vajus ta kõhule, kui ma bokserid ära võtnud olin, viskasin need maha ja võtsin siis ta riista aeglaselt kätte, samal ajal vaatasin tema poole.
Mees ohkas juba siis ning ma tundsin, kuidas see tuksatas. Hoidsin temaga silmsidet ja kummardusin alla, tõmbasin keelega üle ta otsa. Mees lükkas juukseid mu näo eest ära ja jäi oma kätt seal kuskil hoidma. Võtsin teda natuke sügavamale ja surusin huuled kokku, tõstsin aeglaselt pead.
“Fuck, Melanie...”
Mulle meeldis, kuidas ta seda ütles, tundsin, et olen ise ka parajalt erutatud. Ohkasin vaikselt ja tegin seda veidi kiiremini, Clyde tiris õrnalt mu juukseid. Jälle otsale liikudes riivasin kogemata seda hammastega, tõmbasin ta suust välja ja vabandasin kiiresti.
"Tss.. tee seda uuesti."
Imestasin selle üle, kuid võtsin ta otsa edale uuesti suhu ja seda välja tõmmates kriipisin imeõrnalt teda hammastega.
"Holy shit..."
Talle vist meeldis, aga ma tõesti ei julgenud rohkem eriti seda teha. Selle asemel lasin ta otsal vastu oma põske puudutada. Ta hingas pahinal välja ja oigas aeg-ajalt, leidsin end isegi selle tegemist nautimas.
“Kas sa saad sügavamale?” ta oigas.
Ma ei vastanud, võtsin ta peaaegu täiesti endale suhu.
“Holy fuck...”
Proovisin nüüd oma pead natuke üles-alla liigutada, väga palju ma ei saanud, sest ma kartsin okserefleksi.
“Melanie, ma tulen kohe...”
Liikusin sujuvalt ta otsale ja võtsin ka käe appi. Ta oigas ning ta peenis jõnksatas, siis valgus ta sperma sealt välja, neelasin selle kiiresti alla ja tõmbusin temast siis eemale.
“Kallis...” ta ohkas ja näitas kätega, et ma ta kaissu läheks. Liikusingi voodil tema poole ja heitsin siis pikali, ta tõmbas mu endale lähemale. “Kui see oli hommikusöögi eest, siis ma hakkan sulle iga hommik süüa tegema.”
Itsitasin selle peale.
“Nii kallis oled... ja nii osav.”
Libistasin käe tema juustesse ja hakkasin nendega mängima. "Sina oled ka..."
Meie õrna momendi katkestasid koputused välisuksel.
"Ei," oigas Clyde. Järgmisel hetkel kuulsime ka ukse avanemist.
Viskasin Clyde'ile ta riided ning kõndisin ise ukse poole. Esikus seisis mingi mees, kes mind nähes nina kirtsutas.
“Kas Clyde oli tõesti nii näljas, et leppis libahundiga?”
Kohmetusin, ma ei hakanud talle teregi ütlema, mul oli häbi.
"Ma lõikan su keele välja," urises Clyde.
"Oi, päevakangelane ka siin," muigas mees, "Mis teoksil?"
"Vabanda mu naise ees."
"Sinu naise?" mees rõhutas mõlemat sõna.
"Just nimelt."
Ta pöördus nüüd mind vaatama. "Vau... ma ei mõelnud ju sellega midagi halvasti, annad andeks, hundu?"
"Nojah..." kuigi halvasti mõtles ta kindlalt.
Mees naeratas. "Väga hea. Clyde, sa täna pokkerile tuled?"
"Ei."
"No mis mõttes?"
"Sa oled idikas."
"Jeesus, ma tegin ju ainult nalja... kõike ei pea nii südamesse võtma, või mis sina arvad?" Ta vaatas jälle minu poole.
"No see oli päris mõnitav..."
"Ma ju tõesti ei teadnud, et," ta näole ilmus muie, "te koos olete."
"Türa, Henry, kasi lihtsalt välja või ma tulen sulle kallale!"
"Rahune maha, jeesus..."
"Ei rahune! Sa kõnnid minu majja ja hakkad mu naist solvama, see on sinu arvates okei või?"
"Palun, Clyde, ma ei teadnud ju.."
Mulle aitas, ma kõndisin lihtsalt mehest mööda õue ja läksin maja taha murule istuma. Kuulsin majast mehe pahast urinat ja ohkasin, mu tuju oli allapoole nulli.
Mitte keegi ei suutnud leppida sellega, et me koos olime. See tundus nii õige, kui me vaid kahekesi olime, aga me ei saanud ju igaveseks kõigi eest varjuda. Ma tahtsin nutta, aga ma ei saanud, sest nad oleks seda kuulnud. Mõne aja pärast väljus Clyde majast ja tuli minu juurde, kahjuks Henry ka.
"Lähetegi?" küsisin. "Pokkerit mängima?"
"Kindlasti mitte."
"Tahad äkki ka meiega tulla?" muigas Henry.
"Palun mine ära."
"Kullakene, mis sa tusatsed nüüd?" Ta pööritas silmi.
"Ära kutsu teda nii."
"Te olete igavad."
"Sa oled munn."
Ma tahtsin, et see mees juba läheks.
"Henry, miks sa tulid? Sest ilmselgelt ei tulnud sa mind pokkerit mängima kutsuma. Räägi oma jutt ära."
"Päris tõsiselt tulin jahile ja pokkerile kutsuma, sa oled nii koduseks jäänud."
"Ma tahangi kodus olla, mis sulle arusaamatu on?"
"Enam ei olegi midagi..."
"Tänan. Lahku nüüd, anna meile privaatsust.”
"Jah, juba lähen. Sorry, et enne teie väikese momendikese katkestasin." Ta tegi mulle silma.
Turtsatasin tülgastusest ning keerasin pea eemale. Söandasin alles siis Clyde'ile otsa vaadata, kui värava sulgumist kuulnud olin.
"Ta ei mõelnud tegelikult midagi pahasti," ohkas mees siis. "Ta on lihtsalt jobu, kes ei oska nalja teha."
"Njah."
"Anna andeks. Läheme tuppa?"
"Ega sina ei pea ju vabandust paluma," ohkasin ja astusin talle lähemale.
"Ta on minu sõber ja ma jätsin ukse lukustamata..."
"See oli tema otsus niimoodi sisse marssida..."
"Ütleme siis nii, et keegi peab ju vabandma."
Ohkasin ja võtsin ta käest kinni, hakkasime koos maja poole kõndima.
"Seisa!" hõikas järsku Clyde ja vaatas enda ümber uurivalt ringi, hoidis mind oma selja taga.
"Mis lahti?" küsisin närviliseks muutudes ja otsisin samuti meie ümbert midagi imelikku.
"Libahundid..."
"Libahundid?" kordasin, mina ei saanud midagi aru.
"Igal pool, Melanie. Nad on igal pool."
"Mis asja?" hakkasin kartma, äkki tuli keegi teda ründama...
"Mine tuppa!" jõudis ta karjuda, ent siis kõlastagasihoidlik niutsatus.
Tundsin ära karjaliikme Stephanie, ta vaatas alandlikult meie poole. "Steph?! Mida sina siin teed?" küsisin Clyde'ist mööda hundi poole astudes.
-
Agnest ei ole, nii et uus osa :( Btw osasid on jäänud mingi 4!!