26~Melanie~11

1.6K 112 12
                                    

Lilith ohkas ja istus lihtsalt maha. "Aga... ma lähen siis jahile," sõnas Clyde.

Vaatasin teda naeratades ja noogutasin.

"Mul läheb paar tundi maksimum..." Ta lükkas salgu mu juukseid kõrva taha ja suudles mind viivuks.

Naeratasin veel. “Kohtume seal.”

"Hmm..." ta naeratas laialt. "Näeme."

Noogutasin ning vaatasin, kuidas ta minema läks, siis mõtlesin Lilith'iga rääkida, kuid tulin paremale ideele, kutsusin karja elutuppa. Mõne minutiga olid kõik kohal.

“Lilith on meiega taas liitunud,” sõnasin esimeseks. “Ning Emmett ei puutu enam otseselt meisse.”

Vaatasin ringi, kellelgi ei paistnud selle vastu midagi olevat.

“Kuid meil on vaja olla ettevaatlikud ning kokku hoida. Samuti oleks meil abi vaja, Marina, sinult.”

"Minult?" küsis naine üllatunult ja vaatas Joshi, oma kaasa poole.

“Emmett ähvardas meile kõigile needuse peale panna.”

Marina noogutas. "Ma teen kindlaks, et midagi ei juhtu."

“Tänan sind, kullake,” noogutasin. “Ma pean nüüd minema, Lilith jääb teiega.”

"Oota..." pomises Lilith. "Kuhu sa üldse lähed?"

“Clyde'i majja.”

Hakkasin treppide poole kõndima ja näitasin, et ta võib mulle järgneda, naine tegigi seda. Ma ei öelnud enne midagi, kui me minu toas olime, ma ei tahtnud, et keegi meie juttu kuuleks, see oli privaatne.

Lilith vaatas mind uudishimulikult. Istusin voodile ja vaatasin teda laialt naeratades. "Me teeme seda täna. Esimest korda."

“Whoa, palju edu sellega. See teeb haiget.”

"Aga mina pole ju... neitsi."

“Ei ole?!”

"Nojah... ma ei tahtnud oodata. Ma ei kahetse ka, nüüd ma oskan igasugu asju. Me oleme siin muude asjadega katsetanud, ma ei oskaks neid ju muidu..."

“Oh. Kas seda söömisasja ka?” Ta punastas natuke.

"Võib-olla..." naersin. "See oli imeline."

“Jah.” Ta naeris ka. “Jah.”

"Ja ma olen nii elevil!" katsin põsed kätega. "Ma pean mingi ilusa pesu panema."

“Või lihtsalt mitte midagi...?”

"Hmm... ma ei suuda otsustada! Kui ma ootan teda teki all paljalt?"

“Miks teki all? Peal äkki. Ja katsu ise ennast juba... Emmett vähemalt ütles, et see on kuum.”

"Jah, nii teengi..."

Ta noogutas ja naeratas. “Mine siis.”

"Jah, ma tahan pesemas ka käia ja üldse... tahan magamistoa korda teha."

“Ma ei sega sind siis. Ma lähen üritan karjaga sõbruneda...”

"Õnn kaasa," naeratasin.

Ta ohkas. “Mul läheb vaja seda. Võibolla lähen tapma hoopis. Ma ei tea.”

"Kutsu keegi endaga kaasa..."

“Kutsungi. Head õhtut.”

“Tänan... sulle ka," naeratasin. Otsustasin, et käin hoopis Clyde'i juures duši all.

Naine lahkus toast ning ma toppisin mõned vajalikud asja kotti. Seejärel muutusin ja võtsin koti hambusse, läksin alla. Noah avas mulle naeratades ukse ning ma noogutasin talle tänutäheks. Seejärel pistsin jooksu.

Jookse, kuni suudad (Writnes & anniepoynter)Where stories live. Discover now