Dougie oli juba mõni aeg ära olnud, ma ei jaksanud teda enam oodata, ilmselgelt oli kauaoodatud kiim nüüd kohal, tundsin, et lähen hulluks, kui kohe seksi ei saa. Istusin voodile ja mõtlesin, kas talle helistada, aga ta oli öelnud, et võin seda ainult äärmisel juhul teha.
Oigasin nördimusest ja viskasin end voodile seilili, võtsin ainult püksid ära ja läksin teki alla. Otsustasin meest veel mõnikümmend minutit oodata.
Kui aga mõnigi aeg möödas oli ja telekast ka midagi ei tulnud, siis andsin alla, hakkasin end katsuma. Proovisin ette kujutada et need on hoopis Dougie sõrmed, mul oli ta järele tohutu vajadus.
Pidin end surnuks ehmatama, kui uks lahti paiskus ning Dougie tuppa sisse astus. Jätsin kohe kõik pooleli ja panin käed mujale.
"Hei," ütlesin nii neutraalse hääletooniga, kui sain.
“Hei,” sõnas ta ja vaatas mind kavalalt. “Sa õhetad.”
"Ee... jah, siin on suht palav. Kas teeme akna lahti?"
“Sa oled teki all.”
"Ma hakkasin magama jääma."
“Tõsta tekk pealt ära..”
Neelatasin. "Miks?"
“Mida sa tegid?”
"Ma juba ütlesin, et ma hakkasin magama jääma. Tuled ka?"
Ta muigas ja järgmisel hetkel tiris mul nii kiiresti teki pealt, et ma ei jõudnud seda kinnigi hoida. “Fuck!” sulgesin oma jalad.
"Kas...?"
“Jah..”
"Tõsiselt?!" Ta nägi korraga üliõnnelik välja. "Jess!"
Ma naersin. “Nojah, kui sa seda nii võtad...”
"See on ju suurepärane!"
“Anna nüüd mu tekk tagasi, mul on piinlik...”
"Miks sul piinlik on?"
“Sest ma nagu... jäin sulle vahele?”
"Ja siis? Sa oled seda varemgi minu ees teinud..."
“No see on teine asi...” lükkasin end istuli ja kummardusin oma püksikuid võtma.
"Mida sa teed?" küsis ta. "Kas sa ei taha nagu..."
“Pole midagi...”
"Mis mõttes pole midagi?"
“Ma ei pea lõpetama ju...”
"Aga sa tahad. Ja mina tahan."
“Väga tahan...” vaatasin teda silma ja lamasin uuesti voodile, avasin tema jaoks oma jalad. Ta ei öelnud enam midagi, kummardus minu kohale ja suudles mind kirglikumalt kui kunagi varem.
“Ma tahan selja tagant...” sosistasin talle. “Ja ma olen nii märg, sa ei kujuta ettegi... Katsu mind.”
Ta libistas oma kätt mööda mu alakõhtu alla ja silitas mu kliitorit. See tundus nii hea, aga ma tahtsin veel. “Sisse, pane need sisse...”
Ta ei teinud seda kohe, tundsin ta sõrmi endiselt oma kliitoril mängimas, seejärel liigutas ta neid allapoole ja libistas kõigepealt ühe sõrme sisse. “Veel...” lükkasin puusi ta käe vastu. Ta tõmbas oma sõrme välja ja tegi mu kliitoril ringjaid liigutusi, siis liikus allapoole tagasi ja viis minusse juba kaks sõrme. Ohkasin valjult ja otsisin temaga silmsidet, ma tahtsin teda näha, et ta mind vaataks. Ma tahtsin nii väga, et see talle ka meeldiks. Nagu ta oleks mu mõtteid lugenud, vaatas ta mulle nüüd otsa, ta pilk tundus kuidagi tumedam ja näljasem kui kunagi varem.
“Ma tahan sind...” ohkasin, kuigi mul oli praegu ka hea.
"Ja mina tahan sind..." Ta lõpetas nüüd oma tegevuse ja suudles mind uuesti. "Nii väga."
“Kondoom...” meenus mulle järsku.
"Fuck... jah."
“Või... me võime ilma ka teha, mul pole vahet praegu... Tõmbad välja?”
"See ei aita... pigem ostame hommikul pille?"
“Jah, ükskõik mida, palun...” suudlesin teda uuesti ning keerasin end siis voodil kõhuli. Ta suudles veel mu kaela ja kõrva ning tõmbus siis minust eemale, et end lahti riietada. Tal läks sellega üllatavalt vähe aega, siis oli ta tagasi ja suudles mu selga. Tundsin teda oma tagumiku vastas ja avasin veidi oma jalgu.
Ta lükkas end hetke pärast sisse ja ma oigasin, tõmbasin padja endale rinna alla ja haarasin sellest kinni. "Jesus christ," oigas Dougie.
Ma oigasin vastu patja, kui ta end liigutama hakkas, ning lükkasin oma tagumikku natuke ülespoole. Dougie surus mu oma puusadega tagasi maha ja libistas oma käe mu alla, et üht mu rinda katsuda. Ta pigistas seda ja ma oigasin vaikselt.
Ta lasi endal allapoole vajuda, nii et peaaegu toetas minu peale. Kuulsin ta hingetõmbeid oma kõrva juures. See erutas mind veelgi enam, eriti siis, kui ta uuesti õrnalt mu kõrva suudles. Kumbki meist ei lausunud midagi, aga meie vaiksed ohked täitsid ruumi. Ma jõudsin just tema vastupidavuse pärast muretsema hakata, kui tundsin, et olen lähedal.
“Oh god,” ohkasin, ma tahtsin temaga rohkem kontakti, võtsin ühest ta käest kinni. Dougie pigistas seda ja urises mulle vaikselt kõrva. Ma ei suutnud enam kauem vastu pidada, sain orgasmi, mis mind maast üles tahtis tõsta, olin kindel, et Dougie hoidis mind vaevalt paigal.
Ta tõmbas end minust välja ja kuni ma hinge tõmbasin, tegeles enda lõpuleviimisega. Ma oleks tahtnud silmi pööritada, kui ta enda spermal mu tagumikule pritsida lasi, aga ma ei öelnud midagi.
"Holy shit," pomisesin. "See oli... tõsiselt hea."
“Tulid päris kõvasti?”
"Oojaa..."
“Ma ütlesin, et mul pole mingit probleemi...”
“Dougie, ma tahan veel...”
"Sa saad. Kas või terve öö."
“Jah, palun...”
"Mis asend?"
Keerasin end tagasi selili ja teadsin, et nüüd tuleb linu vahetada. Pühkisin end natuke puhtaks. “Ma tahan... külili... mulle nii meeldib, kui sa mu selja taga oled...”
"Väga hea." Ta heitis minu selja taha pikali.
“Sa juba saad?” imestasin.
"Mitte veel... aga peagi, ma loodan."
Noogutasin ja siis tõstis ta mu jala üle enda oma. Ta suudles mu kaela ja silitas mind sõrmedega.
***
Ärkasin seekord üle pika aja inimesena. Mu jalgevahe oli märg, ma ehmatasin, kui voodil punast laiku nägin.
"Dougie!" kiljatasin.
“Ah? Annie?” ta oli hetkega üleval ja vaatas uniselt minu poole. “Kas sul on valus?”
"Ee..."
“Mida? Miks... Miks kõik verine on, issand jumal, kas ma tegin sulle eile haiget?! Annie?”
"Dougie..."
“Mida?” ta vaatas mind suurte silmadega.
"Mõtle nüüd..."
“Aa... päevad või?”
"Mhmh..." vaatasin temast eemale.
“Jesus fucking christ, ma arvasin, et mul on mingi terav peenis ja ma tegin su katki...”
"Su peenisel pole midagi viga." Neelatasin. "Mis nüüd saab? Mul... noh, mul pole asju..."
“Ma ostan sulle, ma ostan,” ta ohkas. “Mida ma ostan? Aga ajastus on küll super...”
"See ei ole ju minu süü..."
“Ma tean, et ei ole, kullake,” ta tõmbas mu endale kaissu ja suudles mu pealage.
"Mul on nii ebamugav... Fuck."
“Mine duši alla, ma teen siin korda...”
"Ma teen ise, sa võiksid äkki poodi minna?"
“Jah, muidugi, aga... äkki saad Agneselt laenata või midagi, sest ma tõesti ei oska valida?”
"Agnes on siin?"
“Ma ei tea, ma arvan küll... kas sa mingit paberit ei saa panna püksi või?”
"Kas sul on piinlik minu jaoks see väike asi ära teha?!"
“Ma... ee... mida ma ostan? Seal on nii palju valikut!”
"Lihtsalt osta midagi! Mul on praegu jumala suva."
“Okei, ma käin ära, oota siis...” ta hakkas end riidesse panema.
"Jah, aitäh."
Seni, kuni Doug ära käis, käisin ma vetsus ja lootsin paberinutsakaga hakkama saada. Vahetasin ka voodipesud ära ning hoidisin nüüüd valgetest linadest eemale. Mul oli nii vastik olla ja ma ei julgenud kuhugi istuda, nõjatusin lihtsalt vastu seina ja ootasin, millal ta tagasi tuleb. Vaatamata sellele olin ma veel kiimas ka, see oli kõige haigem asi üldse. Natukese aja pärast kuulsin siiski välisust käimas ja Dougie samme üles tulemas.
Ta astus tuppa sisse, käes kaks pakki. “Türa, kui suur valik seal oli. Näe, ma ostsin need ja need...”
"Aitäh," võtsin pakid vastu. Vaatasin neid, ühed olid mingi ultrasuuruses tampoonid ja teised olid lihtsalt pesukaitsmed. “Dougie!”
Ta ehmus ja taganes sammukese. "Mis? Valed?"
“Need on pesukaitsmed ja kas... kas see on mingi vihje või?! Et ma olen alt välja veninud?”
"Ah?"
“Sa ostsid mulle mingid maailma kõige suuremad tampoonid!”
"Aga ma mõtlesin, et siis sa ei pea nii palju ära käima ja sul on parem..."
“Kas sa sellele ka mõtlesid, et neid on ebamugav kasutada?!”
"Miks?"
“Need on nii suured, jumal küll... ja need lähevad sees ju veel suuremaks, need teevad haiget!”
"No aga sünnitades on ju veel suurem... kullake, ma ju ei teadnud... ma võin uuesti minna?"
“Kas ma sünnitan või?! Kas sünnitamine on valutu tegevus?! Dougie!”
"Aga..."
“Mine uuesti ja vaata, et need oleks normaalse suurusega, pealegi, et sa ostaks hügieenisidemeid, mitte pesukaitsmeid. Jumal küll!”
"Lähen, ära ägestu..."
“Ma lihtsalt ootasin terve aeg ja sa tood mingit jama. Ja ma vihkan seda hammustuse asja, sest ma olen kiimas ja nüüd me ei saa ka.”
"Kui see... haigus üle läheb, siis ju saame..."
“Haigus?! Ja kas nagu... ma peangi olema ilma kõik see aeg? Kas sa kujutad ette ka, mis tunne see on?”
"Kujutan, sest mina pean ju ka olema!"
“Aga sul pole seda tunnet!”
"Mis tunnet?!"
“Et sa lähed hulluks, kui sa kohe ei saa...” vaatasin teda kurvalt.
"Tean..."
“Iga minut!”
"Tean!"
“Kuidas?!”
"Ma piinlesin sedasi terve see aeg, kui sa teisele mehele kuulusid!"
Neelatasin, ma ei osanud midagi öelda.
"Ma nüüd lähen. Vabandust, et ma valed tõin..."
“Jah,” noogutasin. Ikkagi oli see ebaaus, et nüüd ei tahtnud ta minuga seksida. Dougie lahkus ja ma käisin vetsus, pesukaitse oli parem kui see hale vetsupaberinutsak.
Jõusin just hommikusöögiga lõpule, kui Dougie uuesti koju saabus. Ta kõndis minu juurde ja pani lauale uued pakid, seekord õiged asjad ja tahvli šokolaadi. Vaatasin teda imestusega. "Mille eest see on?"
“Et ma alguses valesti ostsin.”
Tõusin püsti ja kallistasin. "Sa oled nii armas. Aitäh!"
“Ei ole midagi... kallis oled. Mul on kahju, et... märgi ajastusega nii läks.”
"Mul ka..." Mõtlesin tundele, mis ässitas mind Dougilt riideid seljast rebima. "Ma tahan nii väga..."
“Me ei saa ju...”
"Paneme rätiku alla või midagi?"
“Annie... sa jooksed verd. See pole eriti erutav...”
"No aga..."
“Anna andeks, kullake...”
"Okei." Lasksin temast lahti.
“Palun ära solvu, lihtsalt ei saa ju...”
"Kui sa tõesti tahaksid, siis saaks."
Ta ohkas. “Kas sa tahad praegu sellepärast tülli minna?”
"Tundub, et sina tahad."
“Kõik teavad, et siis ei seksita, kui päevad on!”
"Kes kõik, ah?"
“Tahad küsime kelleltki või?!”
"Jah! Danny!”
"Mida?" kostus ülevalt.
“Tule siia!”
Mees oigas ning õige pea kuulsin ta samme.
“Danny! Kas sa seksiksid oma naisega, kui ta on kiimas ja tal on päevad?” küsisin otse.
"Oota mida?!" Mees tõstis kaitsvalt käed. "Ärge mind küll siia segage."
“Lihtsalt küsin. Kas sa teeksid seda?”
"Ausalt, lahendage see ise..."
“Danny, kas sa seksiksid minuga?!”
"Ikka." Ta kehitas õlgu.
“Tee seda, sest ma lähen hulluks.”
"Türa, Annie, mida sa korraldad?!"
“Sina seda ju ei tee!”
"Sest me ei saa!"
“Danny küll saaks!”
"Okei, kutid, ausalt, rääkige see asi selgeks, eks? Doug, ära ole selline pipar."
“Jah!” vaatasin Dougi kulmu kortsutades. “Ise sa mu selliseks tegid.”
"Türa, mina ei pista oma peenist mingi vere sisse, eksole?!"
“Okei!” vaatasin teda peaaegu pisarsilmi ja jooksin minema. Vähemalt üritasin seda teha, enne kui hundiks muutusin. Ma olin enesekontrolli kaotanud, tormasin lihtsalt elutuppa ja proovisin mitte laamendada, see osutus aga peaaegu võimatuks, ma tahtsin välja saada. Jooksin välisukseni ja tõusin tagajalgadele, et see lahti saada.
"Annie!" kuulsin Dougiet, ka tema oli vahepeal hundiks muutunud. "Kullake, rahune nüüd..."
“Mine ära!” kiskusin käppadega ukselinki, kuid mulle tundus, et see oli hoopis lukus.
"Muutu inimeseks."
“Ei! Siis ma olen paljas.”
"Ma olen sind paljana näinud."
“Ma ei taha sinu juures olla, Dougie, ja ma ei taha, et sa mind enam näeks!”
"Sa reageerid üle."
“Mine persse,” jooksin hundi kujul treppidest üles.
"Annie! Rahune juba maha. Ma seksin sinuga, okei?"
Keerasin end ringi, ma ei uskunud teda eriti. “Lubad?”
"Jah, rahune lihtsalt, eks?"
“Okei...” ajasin end lamama ja üritasin tagasi muutuda.
Dougie sai sellega enne mind hakkama, aga paari sekundi pärast olime mõlemad jälle inimesed. Jäin end varjates seina äärde istuma. "Tahad kohe praegu?" küsis ta veidi vastumeelselt.
“Ei.”
"Millal siis?"
“Lase ma panen kõigepealt riidesse või midagi, ära vaata mind.”
"Mida ma siis tegema peaks?"
“Vaata eemale korraks, noh.”
"Hüva." Ta ristas käed ja vaatas aknast välja.
Ajasin end püsti ja kõndisin kapi juurde, et sealt mõned riided võtta. "Ma ei saa siiski aru, miks sa riietuda tahad."
“Sest vastasel juhul ma veritsen põrandale.”
"Aga me hakkame niikuinii seksima."
“Dougie. Kui sa seda vastumeelselt tegema pead, siis me ei hakka. Lihtsalt sina olid see, kes oli nii õnnelik, et see üks kord hakkas, ja nüüd jätad sa mu sellega üksi.”
"See ei ole ju minu süü!"
“Muidugi,” oigasin. “Mul on kõrini. Ma lihtsalt hakkan praegu siis näppu panema, head aega.”
"Ole nüüd normaalne..."
“Ma olengi. Ma käin “duši all”. Näeme tunni pärast.”
Dougie ohkas.