Neetud (Writnes & anniepoynter) (McFly)

29. Agnes

Astusime mu koduuksest sisse ning Tom lükkas mu kohe vastu seina ja suudles mind. Suudlesin teda vastu, kuid nihelesin üsna pea ta haardest välja. "Mis lahti?" küsis Tom veidi üllatunult.

“Ma ei taha praegu.”

"Ma mõistan," noogutas ta muigas siis. "Kas ma võin sind vähemalt tervituseks uuesti suudelda?"

“Ma... praegu ei taha, sorry.”

"Oh... kas kõik on ikka korras? Sa olid terve autosõidu ka natuke imelik..."

“Ma ju ütleks, kui ei oleks. Mis mõttes imelik? Miks ma imelik olen?!”

"Ära saa pahaseks, ma mõtlesin nagu, et sa käitud natuke teisiti... kas ma tegin midagi? Anna palun andeks, et ma eile veebida ei jõudnud, ma olin nii kurnatud..."

“Ei, pole midagi... Asi pole selles, või õigemini – mingit asja polegi.”

"Sa saad minuga rääkida, kui midagi valesti on, sa ju tead seda?"

“Ausalt, Tom, ma tahaks, aga... mul on päevad ja ma ei taha sind eksiteele viia.”

"Aa..." Ta kohmetus.

“Liiga otsekohene?” hammustasin huulde.

"Ei, ei..."

“Sa muutusid kuidagi eriti jahmunuks.”

"Ma ei oodanud seda." Ta muigas. "Aga... nagu, see ei häiriks mind."

“Ah?”

"Jah... me pole teineteist kaua näinud ning ma sõidan jälle ära, pealegi me mõlemad tahame. Ausalt, see pole probleem."

“Mina ei taha nii, see on... verine.”

"On või?" Ta vaatas mind mõtlikult. "Ee... anna andeks, kui see nüüd piinlik on, aga ma ei tunne mingit... noh, vere lõhna praegu."

“Miks sa peakski? Ma kasutan tampoone ju.”

"Seda oleks ikkagi tunda." Tom vangutas pead. "Ma võin koju minna, kui sa tahad. Ausalt, sa ei pea mulle valetama, lihtsalt ütle."

“Tom, ma ei tea, mida sa ajad, sest mul tõesti on päevad. Mine uuri mu prügikasti, kui tahad.”

"Agnes," ta puhkes naerma. "Olgu siis nii."

“Mida sa naerad?” kortsutasin kulmu.

"Midagi," muigas ta. "Mida sa teha tahad?"

“Vaatame filmi? Mul on köögis igasuguseid snäkke ka.”

"Ära mind neid sööma sunni," muigas ta. "Aga jah, vaatame siis filmi."

“Ei sunnigi, ma kohe toon.”

"Ma panen seni teleka käima."

Noogutasin ning läksin ära kööki, võtsin sealt paki kartulikrõpse ja pooltühja pudeli coca-colat, ühed kommid ja küpsiseid. Ma tundsin end Tomile valetamise pärast halvasti, aga ma ei suutnud talle veel öelda, et ma rase olen. Jäin lootma, et ta ei plaani selle kohta rohkem küsida. Kõndisin elutuppa tagasi ja panin snäkid lauale, Tom istus juba diivanil ja pani filmi käima.

Võtsin krõpsupaki sülle ja hakkasin sööma, need olid mu lemmikud, mees mu kõrval viskas puldi veidi eemale, pani jalad lauale ja oma käe mu ümber.

“Kindel, et neid süüa ei taha?” pakkusin talle.

"Eeh... no ma proovin ühe."

Suunasin paki tema poole, ootasin, et ta selle suhu pistaks, kuid ta krimpsutas peale seda hullusti nägu. "Sulle ei maitse?" kergitasin kulmu. "Need on mu lemmikud..."