"Dougie," ütlesin mõtlikult, kui me peaaegu koju olime jõudnud. "Mis meie järgmine samm oleks?"
“Seks.”
"Nii...?"
“Mis sa veel kuulda tahad?”
"Et kas sa... noh, oleksid nõus mind märkima?"
“Muidugi,” ta vaatas mind suurte silmadega. “Ma tahan seda väga.”
"Väga hea." Naeratasin tagasihoidlikult.
Ta vaatas rooli tagant minu poole ja pani siis gaasi juurde. "Hei-hei, ettevaatust nüüd," muigasin.
“Oo, Annie, ma ei jaksa enam kauem oodata.”
"Sa ei peagi enam."
“Sa oleksid võinud koduni oodata, sest ausalt ka ma peatan selle auto siin samas kinni...”
"Vabandust," itsitasin. "Me oleme niikuinii kohe kohal."
“Jah,” sõnas ta ning kiirendas veelgi.
"Mul on hea meel, et sa seda ootad..."
“Oh, sul pole õrna aimugi...”
"Kui kaua mul see "jooksuaeg" muidu kestab?"
“Nädal maksimum.”
"Okei."
“Ära muretse, ma täidan iga su soovi...”
"Ma ei jõua oodata..." muigasin.
“Ma ka mitte...” sõnas ta. “Ma saan sind viimaks tunda... päriselt. Ma saan sind tundma panna asju, mis... fuck...” Dougie pani oma käe mu reiele.
Võtsin sellest kinni ja lükkasin selle oma jalgevahele. Ta hakkas mind õrnalt silitama ja ma tundsin end juba erutatuna. Õnneks ei läinud kaua, enne kui me maja ees peatusime.
"Mis sa arvad, kui kaua veel läheb, enne kui teised jõuavad?"
“Ükskõik...” ta kõndis mu juurde ja võttis mu endale sülle, kiljatasin ja panin oma käed ümber ta kaela.
Dougie naeris. “Neid hääli jõuad sa teha küll ja küll...”
"Läheme siis juba?" küsisin veidi kannatamatult.
Ta noogutas ning hakkas siis toa poole kõndima, ust oli keeruline lahti teha. Mees kandis mu magamistuppa ja pani mu siis voodile.
“Kuidas sa tahad? Me pole mingitest sellistest asjadest eriti rääkinud...”
"Teeme lihtsalt nii, kuidas sujub...?"
“Hea küll... Kondoomi vajame?”
"Jah..."
“Kahju. Meie eesmärk on siiski paljuneda... aga sa võid pille võtma hakata?"
“Jah, ma pean arstile minema,” noogutasin.
"Aga praegu," ta tuli mulle peale ja suudles mind, "keskendume teistele asjadele."
“Kas sa märgid mu enne või pärast?” katkestasin suudluse.
"Kuidas sa eelistad?"
"Kas ma tunnen midagi teistmoodi, kui ma märgitudd olen?"
"Ma ei usu. Võib-olla ainult mu puudutusi."
“Tee siis kohe,” naeratasin talle.
"Nüüd praegu?" küsis ta veidi üllatunult.
“Kui sa ei taha, siis võib hiljem ka...”
"Ma tahan. Teeme siis ära?"
“Jah,” naeratasin ja mõtlesin, ega see liiga valus pole. Ta kummardus nüüd taas alla ja suudles mu kaela, siis võttis ta mu kukla juures kinni ja lükkas pöidlaga lõuast mu pea natuke tahapoole. Neelatasin õrnalt.
Ühel hetkel tundsin, kuidas ta hambad mu kaela surus - ainult korraks - ning see pani mu keha värisema. Dougie ei tõmbunud minust veel eemale ja ma oigasin vaikselt, mul oli veidi valus.
“Kas ma tegin sulle haiget?” muretses ta.
"Natuke, aga pole hullu," vastasin.
“Hästi,” ta suudles seda kohta. Mu keha läbisid õrnad jutid ja ma ohkasin vaikselt, kas sellest Agnes enne rääkinud oligi? Ta liikus mu kaelalt edasi huultele ja suudles mind kirglikult, tundsin ta kätt oma särgi juures seda aeglaselt üles tõstmas. See muutis mu omajagu närviliseks, nüüd pidigi see juhtuma, meie esimene kord.
„Kus sa oma kondoome hoiad?“
“Kohe, kallis...” ta eemaldus minust hetkeks.
Jäin selili lebama ja jälgisin ta selga, kui ta püsti tõusis. Ta kõndis oma kapini ning avas ühe sahtli, sealt võttis hõbedase pakendi. Ajasin end veidi rohkem istuli ja ootasin, et ta tagasi minu juurde kõnniks, ma tahtsin teda ise lahti riietada. Ta pani paki eemale öökapile ning jäi siis minu ette seisma.
"Kas see on lahtine pakk?" küsisin pilku kondoomipakil hoides.
“Jah...”
"Miks?"
“Sest ma olen ühe sealt juba kasutanud.”
"Millal?" kortsutasin kulmu.
“Ma ei tea, kolm kuud tagasi?”
"Kellega?"
“Ma ei mäleta ta nime...”
"Mis mõttes?" tõusin nüüd täiesti istuli.
“See oli üheöösuhe.”
“Ahah...” vaatasin eemale.
"Kas... see oli ju mitu kuud tagasi, enne sind..."
Ohkasin ja noogutasin, ma ei saanud ka ju sellepärast armukade olla.
"Kas sa tahad ikka?" küsis ta ettevaatlikult.
“Tahan..” noogutasin. Ta kõndis nüüd minuni ja tuli voodile põlvili minu ette, vaatasime teineteist lihtsalt natuke aega, kumbki ei osanud alustada.
Köhatasin. "Et siis...?"
Ta ei öelnud midagi, suudles mind jälle ja võttis mu särgi seljast, tundsin end veidi ebakindlana, kui ta pilgu üle mu keha libistas. Ta küünitas käsi mu seljataha ning tegi mu rinnahoidja lahti, nõjatusin talle lähemale ja tirisin talt T-särgi ära. Et asi veel piinlikumaks ei läheks, lükkasin ta selili ning suudlesin ta rinda. Kui ma seda tegin, silitas ta kätega mu selga.
“Kas mina ei saa sind märkida?” küsisin ja suudlesin ta kaela.
"Ainult isased saavad..." pomises ta.
“Kurb...”
"Aga sa võid mind niisama hammustada?"
“See on imelik...”
"Miks?"
“Ma ei tea...” sõnasin vaikselt ja näksasin ikkagi õrnalt ta kaela.
Ta ohkas selle peale vaikselt. "Sa võid ju proovida."
Tegin seda uuesti, seekord palju kõvemini ning lükkasin samal ajal enda puusi vastu teda.
"Shit," ohkas ta.
Naeratasin ning suudlesin Dougi huultele, ta libistas oma käsi mööda mu selga allapoole, haaras mu puusadest ning surus mind uuesti vastu ennast, ma ohkasin vaikselt ja hammustasin ta huult. Järgmisel hetkel ta värises õrnalt ja tõi kuuldavale valju oige.
Ma ei saanud täpselt aru, mis just juhtunud oli, kuid sellegipoolest suudlesin teda edasi. „Fuck,“ pomises ta mind veidi eemale lükates.
“Mis on?” tulin tema kõrvale voodile ja vaatasin teda.
"Ee... seda, et... ma sain just."
“Ah?” vaatasin ta pükse.
"Vabandust... palju aega on möödas ja..." Ta ohkas.
“Eeh... pole midagi...” ohkasin ja katsin rinnad käega, hakkasin oma rinnahoidjat otsima.
"Mida sa teed?"
“See on läbi ju...”
"Ei pea olema ju?"
“Mis sul plaanis on siis?”
"Läheme edasi?"
“Saad uuesti üles ka või?” küsisin ettevaatlikult.
"Natukese aja pärast..."
“Tee ennast korda...”
"Mida?"
“Püksid... See on kindlasti suht igal pool...”
"Okei... ma tulen kohe tagasi siis." Ta tõusis voodilt püsti.
Kasutasin tema äraolemise aega selleks, et endalt ülejäänud riided ära võtta. Paari minuti pärast tuli mees tagasi, rätik ümber alakeha, vaatasin teda küünarnukkidele toetudes ja hammustasin huulde. Ta laskis rätikul langeda ja kõndis mulle lähemale, ahnitsesin silmadega Dougie keha ja peaaegu urisesin.
"Holy shit, Annie," oigas mees.
“Sa oled nii ilus...”
"Hoopis sina oled..." pomises ta mu kohale kummardudes.
“Mul pole sellist keha...” mõtlesin ta lihastes kõhule ja rinnale.
"Jah, sul on parem."
Naeratasin ja suudlesin ta kaela. Näksasin seda õrnalt, justkui piire katsetades.
“Jäta oma märk... verevalumina?”
"Ja mis, hakkan seda ülepäeva üle tegema?"
“Sa ei pea, ma mõtlesin, et sa tahad...”
"Ma tahan..."
Surusin oma hambad tugevasti ta kaela, mõtlesin, et teen lausa naha katki. Kui oma suus vere maiku tundsin, tõmbusin Dougiest eemale ja vaatasin ta kaela šokeeritult.
“Oh, anna andeks!” sõnasin kiiresti ja neelasin ta vere alla.
"Ei, sellest pole midagi," Dougie naeratas.
“Kindel?” kortsutasin kulmu ja vaatasin haava.
"Täiesti."
Noogutasin ja lükkasin end mehe alt ära, keerasin end talle peale. Jäin sinna kaksiratsi istuma ja suudlesin uuesti ta kaela, hammustusest veidi eemalt. Seejärel liikusin edasi ta rangluule ja jätsin sinna maha niiskete suudluste raja.
Liikusin mööda teda veelgi alla ning teadsin, et seekord pean küll ise tal kõvaks ajama. Ta oigas vaikselt mu nime ja ajas oma jalgu veidi laiali, sain niimoodi hästi ta jalgade vahele põlvitada ning alla kummarduda.
Viimasel hetkel muutsin meelt ning suudlesin hoopis ta reisi ja alakõhtu, kuid mitte peenist. Otsustasin teda narritamisega kõvaks ajada, suudlesin ja katsusin teda edasi, aga hoidsin meelega ta vöökohast eemale.
Ühel hetkel, kui ma jälle ta alakõhu juurde jõudsin, oligi tal juba tõusnud. Otsustasin siiski veel mitte asja juurde asuda, teda veidi veel erutada.
“Fuck, ära kiusa mind,” mühatas Dougie.
“Miks sa arvad, et ma sind kiusan?” küsisin süütult.
“Sest su huuled on veidi valedes kohtades...”
“Kus need siis olema peavad?” küsisin ja suudlesin ta alakõhtu.
“Ümber minu...”
"Ah nii..." liikusin suudlustega veidi ülespoole ja silitasin ta kõhtu, seejärel liikusin ta põske silitama ja tõmbasin nimetissõrmega üle ta alahuule. Surusin oma sõrme ta huulte vahelt sisse ja naeratasin. “Demonstreeri mulle, mida sa tahad, et ma teeks.”
Ta tõmbas keelega üle mu sõrme ja jäi seda siis õrnalt imema. Surusin sõrme talle isegi veel sügavamale suhu, see oli nii erutav. Ta jäi nüüd mu sõrme imema ja vaatas mulle sügavale silma.
“Oh fuck.” Tõmbasin selle ta suust välja ja sosistasin: “Nüüd tee sama minu keelega.”
Surusin oma huuled tema omadele, silitasin oma keelega ta huuli ja ta avas neid veidi rohkem, võimaldades mulle sissepääsu. Ta võttis hammastega mu keelest kinni ja mängis enda omaga sellel, kuigi ta hambad tundusid mu keelel hetkel veidi teravad, ei häirinud see mind sel hetkel absoluutselt.
Oigasin vaikselt, nii palju kui see mul võimalik oli, ja lasin oma kehal tema peale langeda. Tundsin ta riista oma alakõhu vastas.
Ta lasi mu keele lahti ja haaras kätega mu tagumikust. “Suva see blowjob, ma tahan sind...”
"Võta mind. Kohe."
Ta keeras meid voodil ringi ja peaaegu lõrises. Ma oleksin teda nii väga lihtsalt enda sisse tahtnud, aga meil oli vaja veel kondoomiga jamada.
"Kondoom," tuletasin talle meelde.
“Fuck, ma unustasin...” sõnas ta ja tuli mu kohalt ära.
Ta võttis öökapilt kondoomipakikese ja jäi mind vaatama. "Tahad ise peale panna?"
Mul oli ükskõik, aga sellest küsimusest järeldasin, et tema küll tahtis, et ma seda teeks. Noogutasin, ta ulatas paki mulle ja heitis selili.
Rebisin selle katki ning võtsin ta peenise kätte, panin kummi ümber. Kui see tehtud, kummardusin teda uuesti suudlema ning ta keeras meid voodil ettevaatlikult ringi, nii et mina allapoole jäin.
“Kas see asend sobib?” küsis ta.
"Suurepäraselt."
Ta suudles mu märki hetkeks ja lükkas end siis sisse. "Oh my god... tee seda uuesti..."
“Mida?”
"Suudle seda."
Ta tegigi seda ning tõukas minusse õrnalt, ohkasin vaikselt, see kõik oli ootamist väärt olnud. Dougie pani mind juba alguses nii hästi tundma, see oli kirjeldamatu. Ta jäi end minu kohal hoidma ja silmsidet katkestamata hakkas aeglaseid tõukeid tegema.
Oigasin tasa, see oli nii hea. Nagu meie sõrmede kokkupuutumine võimendatult.
"See on perfektne," sosistasin.
“Ma armastan sind...”
"Ma..."
“Ütle seda,” ta tegi tugeva tõuke.
"Ma..." neelatasin.
“Ütle, mida sa tunned...”
"Seda, et... ma armastan sind ka."
Ta naeratas laialt ja suudles mind. Ma olin veidi närviline, tehniliselt oli see esimene kord, kui ma talle seda öelnud olin. Dougie oli kuidagi natuke end nihutanud, nii et ta puusakondid surusid iga tõukega vastu minu omasid, ja see tegi mulle haiget. Proovisin end veidi teistsugusemasse asendisse nihutada.
“Mis sa teed? Kas sul pole hea?”
"On küll, ma lihtsalt sättisin end..."
“Sa nihelesid...”
"Nojah, aga ausalt, see on hea."
“Okei, jätkan? Kas ma võin kiiremini minna? Kas sulle meeldiks see?”
"Jah, palun..."
Ta toetas end rohkem kätele ja sellepärast eemaldus ka minust, ta vaatas mu rindu, kui tõukama hakkas. See tunne oli nii suurepärane, ma oigasin vaikselt ja tahtsin, et ta isegi veel kiiremini läheks.
“Anna oma parim,” ohkasin talle silma vaadates. Ta mühatas vaikselt ja kiirendas tempot.
Oigasin valjult, see tunne oli isegi veel parem, nagu oleksin pidevalt orgasmi äärel. "Oh, Dougie..."
“Lase end vabaks, kullake...” ta jätkas. Sulgesin silmad ja ahmisin katkendlikult õhku, Dougie hakkas veel kiiremini minema.
“Oh fuck...” suutsin välja oiata, orgasm tundus aina lähemal olevat. Ohkasin veel korra ta nime ja tulingi valju oige saatel.
Ma ei saanud õieti hingegi võtta, kui ka Dougie tuli ja end minu peale vajuda lasi. "See oli... imeline," ohkis ta.
“Fuck, jah,” hingeldasin ja lükkasin end tema alt natuke välja, nii et Dougie pea toetas nüüd mu rinnale.
"Su süda peksab nii kiiresti," pomises ta vaikselt.
“Ma just kogesin midagi väga head...”
"Ja mina olen selle eest vastutav..."
“Jah. Jah, sa oled.”
"Ma armastan sind, Annie."
“Mina sind ka...”