- Ma elan selleks,et sulle haiget teha. -
Kui ma nägin teda pimedast nurgast välja tulemas,tardusin paigale.Clayton mu kõrval tõmbus pingule,ta käsi tõmbas mind lähemale ja sõrmed hoidsid mind tugevamalt.Roy seis pooleldi mu ette,kuid ei varjanud täiesti vaatevälja.
Näib nagu me oleksime kohanud saatanat.Pärast kõike mida ma olen näinud,võibolla see ongi nii.
"Kui ma oleksin teadnud,et siia krantse lastakse ei oleks ma tulnud" Ei suutnud Clayton solvamata jätta.
Gage lasi kuuldavale õelda irvituse .Ta astus valguse kätte,otse meie ette.Sain näha ta nägu,mis on selle ajaga hästi jõudnud ära paraneda.Mõndadest kohtadest on see küll paistes,kuid mitte kõige hullem.Kahju,kui ma praegu seda jubedat irvet vaatan soovin,et ta ei suudaks seda teha.
"Tänane on minu õhtu,sa peaksid ettevaatlik olema sellega mida ütled.Asjad võtavad varsti uue pöörde.- Vaata aga vaata Miss Stone, milline rõõm"
Ta pöördus minu poole ja sirutas käe.Vaatasin seda vastikusega ja krimpsutasin nina.
Sellest tuleb veel üks suur jama.
Clayton lõi ta käe minema ja astus talle sammu lähemale,kuid Roy blokeeris ta tee.Tänud talle selle eest.
"Härra,pean paluma teil eemale astuda"Ütles ta autoriteetse,rahuliku häälega.
Gage ei liigutanud end.Ta pilk liikus Roylt minule,Claytonile ja sealt uuesti Royle ning ta hakkas kõva häälega naerma.
"Clayton Nowax palkab kellegi end kontollima.Kas sa hakkad nõrgaks jääma?"
Haarasin Claytoni käest mis oli rusikasse surutud ja üritasin teda tagasi hoida.Usun,et kui ta juba minema hakkab ei ole kedagi kes teda takistada suudaks,isegi Roy mitte.
"Kontrolli oma suud!"Käratas ta ja tõmbas käe minu omast välja.
Hüppasin talle ette ning riivasin sellega Roy õlga.
"Lõpeta.Ära anna talle seda mida ta tahab.Ta on lihtsalt üks sitapea kes tahab rikkuda su õhtut ennem kui see alata jõuab" Palusin teda vaikselt.
Ta ei vaadanud mind.Ta tume pilk oli suunatud Gagele kelle naer kajas üle ruumi.
Võtsin ta näo käte vahele ja sundisin teda endale otsa vaatama.
"Palun Clayton" Mu toon oli anuv ja alandas mind täielikult.Kuid sel ei ole tähtsust,teeksin kõik et hoida ära järekordset kaklust.
Need sõnad mõjusid.Ta pilk leidis minu ja hetkeks nägin kuidas see pehmenes,kuid see värdjas otsustas uuesti rääkima hakata
"Sa kuulad mida see libu sulle ütleb.Oota vaid kui teised sellest kuulevad.Clayton on naise tallaaluseks hakanud"
Kui ta ütles viimased sõnad,kuusin karjatust mis kuulus Gagele.Ja lööke mis neid esile tõid.Kuid see ei olnud Clayton kes neid põhjustas,tahtsin selja taha vaadada,kuid ei saanud,sest Clayton üritas mind eest lükata.Tahtsin teda takistada,kuid ei teadnud kuidas.
Järgmine asi mis juhtus.Juhtus sellepärast,et olin täiesti nõutu ega saanud tegevuseta pealt vaadata kuidas ta minust eemale trügib ja sinna tormab.
Ma suudlesin teda raevukalt ja ahnelt.Nagu temagi ennem mind.Ta tahtis mind eemale lükata,kuid ma ei lasknud.Põimisin oma käed ümber ta kaela ja tõmbasin teda lähemale.Ta ei puudutanud mind.Ta lihtsalt seisis.Ma suudlen meest,kes on praegu olekus,et ta võiks tappa kõik kes ruumis viibivad.
Suudlen meest kes ähvardas mind ja tegi mulle haiget.Põhjusel,et tean et suudan ta sellega maha rahustada.
Hammustasin ta huult ja tundsin kuidas vere maitse mulle suhu jõudis.See tõi ta välja olekust, kus iganes ta ka ei olnud.Clayton sisises.Ta põimis oma käed ümber minu ja hoidis mind tugevas haardes.Nagu ta tahaks mind purustada.See tegi natuke naiget.Ta avas oma suu,lükkasin keele aeglaselt ja rahulikult talle kurku.Maik alkoholist puudutas mu maitsemeeli.Ta kasutas oma keelt ja tuli mulle vastu.Me ögisime üksteist näljaselt.
Ma lõpetasin.Me hingasime mõlemid raskelt.Ta silma olid suletud,tean et ta üritab rahu leida.Ta käed hoidsid mind ikka veel,ning ma ei saanud end eemale lükata.
Vihkan end seda tunnistades,kuid see suudlus oli midagi niisugust mida ma kunagi kogenud pole.Mind ei ole keegi kunagi niimoodi suudelnud nagu Clayton need kaks korda.
Ta hääl sügav ja kähe "Mida paganat sa teed?"
See küsimus oli mõeldud mulle.
Üritasin oma häält leida.Tean et ta on ikka veel vihane,kuid mitte nii vihane,et liigutust teha.Vähemalt loodan.
"See on rumal Clayton.Mind ei huvita mida ta minu kohta ütleb.Ta ütleb seda kõike selleks et sind ärritada.Pealegi suudan ma end ise kaitsta,sa ei saa kõigile pidevalt kallale minna kui sul selleks aga tuju tuleb"
Külm võõras hääl kostus minu seljatagant ja see pälvis nii minu kui Claytoni tähelepanu. "Alexil oli õigus,sa oled leidnud endale vastse"
Keerasin end ümber ja kohtusin vanema meesterahvaga keda ma kunagi näinud ei ole.Kuid mingil põhjusel tundus ta tuttav.Need tumepruunid juuksed ja sinakas hallid silmad,meenutavad mulle kedagi.Kedagi keda ma ei tea.
See ei kõla üldse loogiliselt.
Ta sirutas käe ja haaras minu omast.Ma ei jõudnud reageerida.Ta asetas mu käelabale õrna suudluse ja lasi selle lahti.
"Ma eeldan et sina oled Eva. - Meeldiv kohtuda" Kõlas nagu selles ei oleks midagi meeldivat.
"Royson" Tervitas Clayton rahulikult nagu kõik oleks korras.
Terve mu keha tajub sellest mehest kiirgavat võimu.Mida rohkem ma teda vaatan seda tuttavam ta mulle tundub,kuid olen kindel et ma ei ole teda kunagi kohanud.
Rayson kes?
Kuidas on see võimalik?
Muusika mida ma ennem kuulsin tuli korrus allpool olevast klubist.Meie läksime otse edasi mööda pikka koridori suurde ruumi millest avanev vaatepilt mind sõnatuks võttis.
Ma ei suutnud nendega sammu pidada nii et Clayton pidi mind praktiliselt järele lohistama.Ta tuletas mulle korduvalt meelde mida ta minuga teeb kui ma kas või ühe vale liigutuse teen.
Ruum oli täis toole,diivaneid,laudu ja väikseid ümmargusi lavu millele olid kinnitatud postid.Mõnel laval tantsis kaks naist.
Poolalasti naised oli kõikjal.Meestel süles,kõrval ja praktiliselt neil lahti imemas.Mis koht see selline on?
Tahtsin joosta kaugele ja kiiresti,kuid ei saanud seda teha,sest Clayton meenutas mulle lahkesti pidevalt oma kohalolu.
Vihkan Clytonit et ta mind siia tõi.Vihkan teda hingest,lakkamatult,et ta ei maininud ühe sõnagagi mis siin aset leidab.Et ta mulle ei õelnud,et see siin on üks kuradima orgia.
Olin sunnitud istuma Caytoni sülle sest minu jaoks ei olnud eraldi istet ja kui ma ütlesin et seisan teenisin sellega mitu kulmu kergitust ja Claytoni hoiatava pilgu.
See kuidas need mehed mind vaatavad tekistab mulle külmavärinaid.Nagu nad ootaksid õiget hetke,et mind Claytoni küljest ära rebida ja nahka panna.Tunnen end nagu välja pandud ese mis läheb hetke pärast müüki.
Miks nad minust nii huvitatud on?
Põhjus saab olla vaid Claytonis,sest ma ei ole nii ilus,et nii palju mehi mulle tähelepanu pööraksid.Siin on palju kauneid naisi keda vaadates võiksid neil silmad peast kukkuda.
Arvatavasti neid isegi ei huvita missugune naine välja näeb,peas et saaks neil ajud välja keppida.
Clayton ei naeratanud kordagi.Iga kord kui keegi naeratas või tegi talle komplimendi,ta lihtsalt noogutas või vastas ühe sõnaga.See paneb mind mõtlema on ta üldse kunagi õnnelik olnud?On ta kunagi naernud õnnest ja südamest ilma et selle taga midagi varjul oleks?
Ta ei tea kuidas elada.Näib nagu oleks ta lihtsalt ilma hingeta kest mis on sunnitud vahetevahel emotsioone näitama.Ta on üksik.
Juhtus nii et Clayton pidi korraks lahkuma.Ta keeldus ja ütles et ei lähe ilma minuta kuhugi,kuid Royson ütles et tal ei ole muud varianti.Ta lubas mulle et tuleb kiiresti tagasi ja seda et olen Roysoni kätes kindlalt kaitstud.
Milles ma sügavalt kahtlen.
Clayon ei hooli sellest mida teised talle ütlevad.Ta teeb alati mida heaks arvab ja tegeleb tagajärgedega omal viisil.Kuid tundub et Roysoniga on asjad testmoodi.Viisil kuidas nad omavahel suhtlesid ja asju arutasid andis mõista et nende vahel on enamat kui ainult tööalane suhe.Nägin respekti millega Clayton temasse suhtus.Nad ei saa olla isa ja poeg,sest neil ei ole mitte midagi sarnast.
Kõige hullem osa on selle juures see ,et näen selle mehe silmis ennast.
Royson tellis meile dringid.Endale võttis ta viski ja mulle mingisuguse magusa joogi.Ta viskas mulle vargsi pilke vestluse vahelt mida ta ühe mehega pidas.
Kui nende vestlus lõppes pöördus ta minu poole.See üllatas mind.
"Kas me oleme varem kohtunud.Sa tundud tuttav?"
Nagu tema küsimuski.
Ta arvab seda samuti?. Vähemalt ei ole mina ainus kes siin endale midagi ette kujutab,kuid peab tunnistama,et seda kahtlasem see on.
Tean et Clayton ei lubanud mul rääkida,kuid miski sundis mind vastama ja pealegi kuidas ta sellest teada saaks.
"Ma ei usu härra"
"Sa ei ole kunagi varem siin linnas viibinud?"
Raputasin pead.Ta noogutas ja süütas sigareti.Vaatasin põlevat suitsu ja üritasin meenutada nikotiini maitset mida ma ei ole nii paikka aega nautida saanud.Igatsen seda põrgulikult.
Royson silmitses mind nii nagu ei usukus mind ja see pilk ta silmis hirmutas mind.
"Mulle ei meeldi kui mulle valetatakse"Ütles ta ohtlikult rahulikult.
Neelatasin ja hoidsin pilku,et mitte näidata et see teadaanne mind kuidagi kõigutas.Miks ta arvab et ma talle valetan.Kust mina pean teadma miks ma talle tutavana tundun.
"Ma ei valeta"
Ta tõmbas tugeva mahvi sigarist ja puhkus selle otse mulle näkku.Hoidsin hinge kinni ja lehvitasin käega.See et ma suitsu tahan ei tähenda seda,et ma tahaks et keegi mulle seda nagu näkku sülitaks.
See on alandav.
"Ma ei ole nagu Clayton.Ma ei aktsepteeri lugupidamatut käitumist Eva.Näen et ta ei ole sind ette valmistanud selleks mille või kellega sul siin tegemist tuleb teha.See oli temast äärmiselt hooletu,juhul kui ta tahab sind hoida. - Ma ei kõhkle kordagi kui pean õigete vastuste saamiseks sulle haiget tegema"
Tal on õigus.Clayton ei hoiatanud mind mitte millegi osas.Ta tõi mind siia ja jättis mind üksi,kuigi ta lubas et ei tee seda.
See tähendab minu jaoks surma,kui ma vaatan meest end ees kelle sõnades peitub täielik tõde.See paneb mu südame rinnust kurku taguma ja käed värisema.
Ma ei pidanud midagi vastama,sest õnneks leidis Clayton oma tee tagasi.Ta asetas käe mulle õlale ja küsis korduvalt kas kõik on korras.Ma ei julgenud teha muud kui noogutada isegi selle peale,et ta pidevalt vabandas,et mind üksi jättis,kaudselt nagu tal see alati kombeks on.
Mingil põhjusel oli ta palju rahulikum,kuidagi õnnelikum.Mis iganes seal ka ei juhtunud kus ta käis see rahustas teda.
"Sa sõlmisid tehingu?"Küsis Royson ja kustutas sigareti.
Clayton irvitas "Parema kui kunagi varem"
Royson pakkus talle drinki,kuid Clayton õnneks keeldus ja ütles et me hakkama minema.
"Sa näid rahutu Eva mis juhtus?"Küsis ta siis kui me tee auto juurde võtsime.Ta tundus mures olevat.
Raputasin pead "Midagi,kas me võiksime palun koju minna?"
Tean,et teda ei rahulda see vastus ja ta tahab naguinii millalgi teada mis mind häirib.Loodan ,et mitte täna.
See sõna koju väljus mu huulilt ilma,et oleksin endale aru andnud mida sellega mõtlesin.See jahmatas teda.Ta avas mulle ukse suur naeratus näole kleeitud.Istusin sisse ja sulgesin silmad mõeldes kui omadega segi tänane päev on olnud.
Kui me koju jõudsime nägin esimese asjana,et magamistoa uks oli ära parandatud.Olin selle üle õnnelik.Tahtsin selle suunas joosta,et end voodi linade vahele ära lämmatada,kuid Clayton haaras minust kinni kohe kui jõudsin kingad jalast võtta.
"Mul on paljustki mõelda ja mul oleks hea meel olla vahelduseks üksi."Vaatasin talle teravalt silma,kui viimast sõna eriti rõhutasin ja kõndisin magamistuppa.
Ta ei takistanud mind.
Lükkasin ukse kinni,koorisin end riidest lahti ja võtsin kiire dušši.Isegi seda oli rakse teha,kuid mõte sellest et peaksin ilma pesemata magama minema,kui ma just tulin sellisest kohast ja puutusin kokku selliste inimestega ajab mul südame pahaks.
Võtsin kapist uued riided ja pugesin puhaste linade vahele.Ilmselt on Rosa siin jälle käinud ning mul on vähemalt selle üle hea meel,et seekord ei pidanud ta hiilima.
Mind äratas see,kui keegi mu selja taha puges ja mind kõvasti kaisutas.
"Mul on nii kuradima kahju,et sulle haiget tegin "
Kuulsin Claytoni endale juustesse sosistamas.Mitte just kuigi kindel kas see on reaalne.Ma ei suutnud end liigutada,ega häält teha,isegi mitte silmi avada.See kõik tundus nii kauge.
"Anna mulle andeks mu ingel"