Terrible Love (Eesti keeles)

Terrible Love 37.osa/ Eva / Clayton

Laul, Banks- Fall Over.

---------------

"Oled sa selles kindel Eva. Kui sa lähed, ei ole seal enam tagasiteed?"

Muidugi ei ole ma selles kindel, kuid me mõlemad teame, et seal ei ole muud võimalust. Ma ei saa lasta tal minna, mitte nüüd, kus ta siin on. Me ei ole korras ja tunnen end segaduses kui kunagi varem. Ma ei ole kindel mitte milleski. Ma ei taha tagasi naasta. Vähemalt mitte praegu, isegi kui leian end seda kohta igatsemas. Kuid tean, et kui ma lasen tal minna viib see meid täielikult lahku.

Ta tegi mulle haiget. Isegi, kui ta seda põhjendas, ei suuda ma unustada valu. Ma ei suuda teda usaldada, see on nii valus, et kaotan end sellesse kõigesse.

Hoolimata sellest, tahan ma ikkagi minna.

"Ma ei saa sind kaitsta seal nii nagu siin. See mida sa oled siin saavutanud ja kelleks sa oled sannud, kaotab seal tähenduse" Nentis ta mõtletult, seda mida ma juba tean. "Sa pead teadma, millega sa riskid"

Ta ei räägi nimest, mille ma endale ajutiselt võtsin, et kaitsta end vaenlaste eest, keda ma ei tunne. Tean mida ta mõtleb ja see hirmutab mind kõige rohkem. Enesekindlus ja võim mida ma olen saavutanud, kaob, kui olen Clatytoniga koos. Kaotan end temasse. Kõigesse. Ja lasen tal endaga teha mida ta aga soovib. See on see mida tema soovib. Algusest peale on ta tahtnud minu üle kontrolli saavutada. Ma ei ole talle seda kunagi andnud, kuid lõpuks on ta selle ikkagi saavutanud. 

"Olen täielikult teadlik milliseid riske ma sellega võtan. Sa ei pea minu pärast muretsema, saan ise endaga hakkama"

"Nagu eelmine kord?"

Valus jõnksatus käis minu südamest läbi, mõeldes mis eelmisel korral juhtus. Sellele mis mind esmakordselt siia tõi. Ma ei saa tema peale vihane olla, kuid tal ei ole õigust mulle seda nina alla hõõruda. Kes ta arvab end olevat. Ma ei ole tema abi palunud, tema oli see kes ise minu juurde tuli.

"Sa ei ole õiglane. Ainult sina tead mida see minuga tegi. Kas sa arvad, et on õige seda mulle praegu nina alla hõõruda. Kas seda sa tahadki, meenutada mulle kui hale ja haavatav ma olin?"

Royson tõusis püsti. Kahetsus haaras tema näo. Ta kõndis minu juurde ja toetas käe mulle õlale. Ta ärritas mind, kuid mul ei ole tahtmist teda eemale lükata. Temast on saanud midagi lohutavat minu jaoks.

"Laps" Tõmbasin selle sõna peale krampi. Ma ei harju sellega ealeski mil moel ta mind kutsub. See paneb mind end imelikult tundma, kuid ma ei saa just öelda , et mulle see ei meeldiks. Näen temas iga korraga üha rohkem isa eeskuju, keda mul kunagi olnud pole. Kes oleks osanud arvata, et meie suhted sellise pöörde võtavad ja mina sellega nii lihtsalt lepin. Aastaid tagasi ma ei oleks seda meest endale ligi lasknud. Ja nüüd ma lihtsalt seisan seal ja otsin temalt tuge.

"Vabandan, et ma sind solvasin. Need ei olnud minu kavatsused. Soovin sulle ainult parimat. See poiss on mulle olnud poja eest ja ma tunnen teda nagu oma viit sõrme. Olen imetlenud seda pimedust mis temas peitub. See on olnud alati midagi mis on väärt elamiseks, kuid mis puudutab sind, leian ma end esimest korda soovimas, et seda seal ei oleks. Teie kaks koos, ei ole midagi head. See lõppeb alati kannatuste ja pettumusega. Me mõlemid teame seda"

Astusin sammu tagasi. Ma ei saa talle tänulik olla selle eest, et ta minust hoolib, kui see paneb teda Claytonist halvasti arvama. Mulle ei meeldi, et ta temast niimoodi mõtleb. Royson on ainus, kes tal olnud on. Isegi kui Clayton ei taha seda tunnistada, on ta talle isa eest. Tema elus on nii vähe inimesi, kes temast hoolinud on ja mina olen võtnud selle vähesegi.

See närib mind seest. Tahan, et ta tunneks valu. Mingi osa minust on õnnelik, et ta tundis sama mida ta ise mulle põhjustas. Kuid teine osa valutab sellepärast, et ma minema jalutasin. Ma ei võidelnud tema eest. Lihtsalt jautasin minema, kordagi tagasi vaatamata. Arvates, et ta on valinud selle naise. Lasin tal võita. Olin valmis edasi liikuma, isegi kui teadsin, et ei saa enam kunagi oma südant tagasi.