Kuulsin kõvemat hääletooni, mis tuli minu inglilt. MItte nii tugevat, et see tähendaks hädaohtu, kuid piisavalt, et hoida mind valvel. Lõetasin telefonikõne ja tõusin. Võtsin suuna läbi koridori elutoa poole. Hääled muutusid tugevamaks. Minu naine on ilmselget ärritunud ja üritab end tagasi hoida. Hoiatasin neid, see vestlus leiab lõpu, kui see viib Eva endast välja. See ei ole mulle algusest peale meeldinud, kuid jätsin oma arvamuse tahaplaanile, et Evale meelejärele olla.
Seisatasin ukse juures. Koridorist tulenev pimedus varjas mind vähesel määral.
Nende vahel oli vahemaa. Royson nägi välja kadunud ja haavatav, nii nagu ma kunagi teda näinud ei ole. Seda minu naine suudab. Ta teeb seda minuga koguaeg, alates hetkest mil me kohtusime. Surub mind põlvili, muudab mind haavatavaks ja paneb mind kõik unustama. Sel naisel on selline võim.
"Tahan sind vihata, kuid ma ei suuda" Kõlas minu ingli tunnistus. Ta võib teisi selle petta, kuid tean, et see on vaid sammuke murdumise poole. Minu naine võib olla karm, kuid tal on pehme süda.
"Kuidas sa minust ei teadnud? K-kuidas on võimalik, et ta mind varjata suutis?"
Mõistsin, et nad on oma vestlusega sinnamaani jõudnud. Eva mõitsis, et ta ema on veel mürgisem, kui ta arvas. Kui ma ükskord oma käed sellele naisele külge saan, panen ta kannatama kõige eest mida ta minu naisele teinud on. See on lubadus mille olen andnud juba ammu.
"Anna andeks, kullake. Mitte ükski sõna ega tegu ei ole piisav, et väljendada, kui kahju mul on."
Eva kaunid silmad täitusid pisaratega mida vihaselt eemaldada üritas. Tema pisarad on minu jaoks alati karistuseks olnud. MInd hävitab teadmine, et miski teeb talle haiget. Olin valmis end nähtavale ilmutama, et Royson korterist minema kihtuda ja oma naisele lohutust pakkuda, kuid Royson astus sammu esimesena. Ühel isekal hetkel lootsin, et Eva lükkab ta eemale, kuid ta ei teinud seda. Seal on teine mees kes suudab minu naist lohutada ja ma ei saa sellega võistelda. Surusin käed rusikasse ja võitlesin iseendaga.
Keerasin otsa ringi ja kõndisin tagasi tabinetti. Kui Eva mind vajama peaks, teab ta kust mind leida, hetkel ei ole mul midagi teha. Sulgesin seekord ukse ja haarasin telefoni.
"Tean sinu kokkuleppest Evaga, ütle mida sa tahad?"
Laususin kohe kui kõne algas, laskamata tal rääkida.
"Ei terele, oled sa kaotanud oma kombed?"
"Jäta jama Gage. Ütle mis on sinu tingimused"
Ta tõi kuuldavale tülgastava irvituse, mida olen tahtnud juba pikemat aega minema pühkida.
"Oleksin pidanud teadma, et sa asjaga kursis oled. Ütle mulle millal ja kuidas? Kas sa lasksid teda jälitada või mind?"
Surusin rusikad vastu lauda. Viha annab minust viimast neil päevadel. See värdjas ei tee mitte midagi paremaks. Ta lisab vaid õli tulle. Viha ja pettumus, et minu naine usaldas teda rohkem kui mind, on veel värske ja oi kurat, kuidas ma sooviksin seda kellegi peal välja elada.
"Mida ta sulle pakkus- raha? Seda ma sinust ei usu. Sa tahtsid midagi enamat, kas pole? Sa vajad raha, kuid me mõelmid teame, et Eval on midagi palju suuremat"
"Mis on sellest mulle, kui ma sulle ütlen. Tean, et sa rikud minu plaanid, ennem kui ma midagi üldse plaanida jõuan"
Urisesin.
"Ma lasen sul elada sitapea, kas sellest on vähe"
Ta tõi kuuldavale naeru.
"Sa vajad mind"
Nüüd oli minu kord naerda. Naaldusin toolil ja asetasin käed kuklale.
"Mitte piisavalt, et lasta sul nussida enda ajusid. Vaata enda ümber Gage. Mida sa näed? Ära ütle, et oled kaotanud oma instinktid. Keegi nagu sina, peaks teadma, et tuleb alati valvel olla"
YOU ARE READING
Terrible Love (Eesti keeles)
Romance"Tunnen nagu kõik minu elus oleks juhatanud mind sinu juurde. Minu hääl, minu südametuksed, minu kahetsus. Kõik. Ja kui me oleme koos siis minevik tundub olevat seda väärt sellepärast, kui ma oleks teinud kasvõi üht asja teisiti ei oleks ma kunagi k...