Juba aastajagu oleme saanud nautida naivistlikku maaelu kajastavat lugu „Kaugel Külas", süüvimata sisusse ja aimamata, et esialgu lihtsate sõnade ja ilusa viisi taga võib peituda midagi enamat.
On maikuu. Kevadest on saamas suvi ja ilmad on läinud soojemaks. Õpilased on kooli lõpetanud ning „õnnelikumad" saavad veeta suve maal vanavanemate juures. Ka laulukese nimitegelane, varateismeline tütarlaps saadetakse vanemate poolt ära maale tervist tugevdama ja jalust ära, sest ega seal linnas suvel mingit mõistliku tegevust toimu ja kolm kuud vedelemist ei ole ühe noore kasvava organismi jaoks mitte hea.
„Kauges külas, vanaema juures,
elasin kord, kogu suve."
Kuigi esialgu paistab maaelu tore, siis varsti tabab nimitegelast teadmine, et maaelu on üks lakkamatu rutiin ja igavlemine.
„Vanaema ja mu armas vanaisa,
aga noorel neiul, neist ei piisa."
Nii otsustabki noor neiu vanaema keelust hoolimata jätta kõik aiatööd sinnapaika ning tegeleda meeldivamate asjadega.
„Jooksen randa, koduküla randa,
et saada pruuniks, teiseks juuniks."
Kui esialgu jääb see teise juuni pruuniks saada soov arusaamatuks, siis hilisemalt tuleme selle juurde tagasi.
„Rannas on vaid üks võrku paikav papi.
Kauges külas, teisi näinud pole veel.
Tühi rand ja nõmmeliivatee."
Ja ongi käes meie senini tegemata haldusreformi õied. Külla on jäänud ainult mõned vanainimesed, kes oma pensist ja korilusest peavad ära elama. Küll on aga positiivne see, et hoolimata oma nooruse tormakusest hoolitseb noor neiu oma vanavanemate tervise eest ja korjab rannateel neile ravimtaimi, mida siis läkaköha või vanaisa põiehaiguse leevenduseks kasutada (nõmmeliivatee).
„Siin ei ole, pangaautomaati, pole noori, pole ühtki poodi."
Suurpangad on oma kasumijahis jätnud inimesed ilma võimalusest sularahaga arveldada ja kus neil ongi arveldada, kui pole poodi. Korra nädalas käib küll kaubabuss, aga sellest on ilmselgelt vähe.
Laulukese lõpus saame siis selgeks, miks on vaja ennast ilma päikesekreemi kasutamata pruuniks päevitada. Teisel juunil on naaberkülas disko ja sinna plaanib meie nimikangelane kindlasti minna. Mõistagi teeb ta seda vanavanemate teadmata, salaja välja hiilides. See on kergesti teostatav, sest
„Siin kauges külas, teisi näinud pole veel," rahvast ju vähe ja võimalus vahele jääda olematu.
Hoitav fakt on ka see, et sellistel külapidudel ohtrasti vägijooke tarbitakse ning noorhormoonidest küllastunud neiukeha hõlpsasti halvale teele võib sattuda, sest „Siis on pidu, teise küla pidu
Seal on noored, teised noored."
Mõelge enne, kui lapsed maale saadate.