Neetud (Writnes & anniepoynter) (McFly)

23. Tom

“Sa pead ära harjuma sellega, et ma sind armastan...”

"Tom..."

“Sest iga mu keharakk laulab armastusest sinu vastu.”

"Palun... ära räägi sedasi."

“Miks? Mida sa kardad?”

“Armastust.”

“Kes sulle haiget tegi?” peatusin.

"Ma kardan, et sina võid."

"Mina ei tee sulle mitte iialgi haiget."

Ta ohkas.

“Me oleme hingesugulased. Ma ei saakski sulle haiget teha. Ma pigem tapaksin end, kui sulle haiget teeksin.”

"No see on nüüd küll liialdus."

“Ei ole. See pole üldsegi liialdus, Agnes. Sa pead mind uskuma.”

"Räägime sellest homme?"

“Hea küll,” noogutasin ja suudlesin teda uuesti. Ta suudles mind vastu ja hakkas väikseid samme voodi poole tegema. Sirutasin ühe käe teda silitama, ta oli väga märg. Ta oigas vaikselt suudlusesse.

Lükkasin kaks sõrme temasse ja jäin neid aeglaselt liigutama, naine värises mu vastas. "Ma tahan sind enda sees tunda," pomises ta.

“Mina tahan ka... kuidas veel...”

Ta tõmbus minust eemale ja istus voodile, sammusin talle lähemale ning tõstsin naise voodipeatsisse. Ta heitis pikali ja ma kummardusin uuesti ta kaela suudlema. Agnes ohkas vaikselt, kui ma märgini jõudsin, tegutsesin seal pikalt. "See on nii hea..."

“Ma tean...” ohkasin ja võtsin oma riista kätte, hõõrusin sellega ta kliitorit.

"Palun... ma ei suuda enam oodata."

Muigasin ja lükkasin end tasakesti sisse. Ta ajas pea kuklasse ja oigas, mulle meeldis mõelda, et tal oli hea ja mina tegin seda... hakkasin ta kaela suudlema. "Fuck, Tom..."

Tegin tugeva tõuke ja hammustasin ta kaela. Ta oigas selle peale. "Tee veel..."

Tegin nagu ta palus.

“Mmh...”

"Kas sul on hea?"

"Mul on nii hea..."

Tahtsin teda kogu aeg sellisena näha ja tunda, ta oli minu...

***

Ärkasime mõlemad Agnese telefonihelina peale. "Pane see kinni," oigasin pead sügavamale patja surudes.

Ta ei sõnanud paar hetke midagi, siis ohkas. “See on mu ema.”

"Miks ta nii vara helistab?!"

“Ma ei tea, oota,” ta vastas. “Halloo?”

Järgmisel hetkel vajus ta nägu ära.

“Kõik korras?” küsisin. Ta näitas mulle nimetissõrme ja tõusis püsti, kõndis toast välja.

Korraga hakkasin muretsema, kas ta lähedasega oli midagi juhtunud? Panin end riidesse ja tegin voodi ära, ootasin teda tagasi. Möödus ikka päris pikk aeg, tagasi tuli ta koos oma läpakaga. “Tom!”

"Kas kõik on korras?"

“Ei!” ta keeras ekraani minu poole. Kortsutasin kulmu, aga järgmisel hetkel jõudis mulle kõik kohale. Pilt minu ja Agnese vahekorrast kontserdisaali tagaruumides oli netti postitatud!

"Täiesti putsis, mu ema helistas mulle praegu sellepärast!"

“Mida sa talle ütlesid?!” Lugesin artiklit, asja tegi hullemaks see, et Agnest oli mainitud Danny tüdruksõbrana.