Terrible Love (Eesti keeles)

Terrible Love 23.osa

"Ma ei oleks sinna naguinii minna tahtnud Eva,see kokkulepe sai sõlmitud sinu pärast"

"Ma arvan et sa peaksid uue kohtumise kokku leppima"Tegin ettepaneku.

Clayton vaikis.Sain aru et talle ei meeldi see.

"Meil ei ole selleks hetkel aega.Meil on liiga palju asju hetkel käsil.Mul on vaja mõned asjad korda ajada,peale selle kui sa veel mäletad on meil seoses Tallase tegemistele lahtiseid otsi,ei tasu unustada et su elu on ikka veel ohus ja kuradima suures ohus.See et sa said seal vabalt liikuda ei tähenda seda,et keegi sul silma peal ei hoiaks.Seda ei juhtu enam,ma ei riski sinu eluga"

"Nagu ma saaksin unustada"Pomisesin ja tabasin tahavaatepeeglist Roy pilgu.Ta on rõõmus et me tagasi oleme.Kohe kui ta meid lennukist välja astumas nägi libises tema näost läbi kerge naeratuse vari.See kuidas ta mind vaatab on täiesti erinev,kuidagi soojem.Selline tunne nagu ta oleks mind võtnud enda perekonda.

"Kutsume ta enda juurde ja laseme Rosal teha õhtusöögi.See ei võta meilt kummaltki tükki küljest,isegi meie peame sööma,kas pole nii?"

Sellest rääkides olen ma nälga suremas.

"Eva"Clayton võttis mu käe ja asetas sinna suudluse.Ta põimis me sõrmed vaheldumisi.Ta naeratas ja vaatas mind üllatunult. "Miss Stone.Te ei jäta ennem kui olete saanud oma tahtmist,kas pole nii?"Matkis ta mind naljaka häälega järgi.

Kehitasin õlgu "Selline ma juba olen"

Mu kõht tõi kuuldavale kohutava korina.Mulle ei meeldi see kui ta niimoodi teeb.

Clayton raputas naerdes pead.

"Roy keera tee äärde,ma pean oma ingli sööma viima"

--------

Me sõime poolteist tundi.Aeg läks nii kiiresti,et kui avastasime et kell juba pool 12 on,me lõpetasime alles 2 klaasi veini ja magustoidu milleks oli isuäratav crème brûlée.See õhtusöök muutis paljut.See oli kuidagi kena ja vaba.Algul tundsin end ebamugavalt minu riietevaliku pärast mis ei kõlba siinse õhkkonnaga kokku,kuid Clayton valis privaatse nurga ja see andis mulle kindlustunnet,pealegi ega temagi just ülikonnas ole.

Võibolla on asi selles et inimesed on harjunud tema väljanägemisega ega heida talle sellepärast kõrvalisi pilke või on asi selles et nad teavad kes ta on ega julge teda sellise pilguga vaadata.

Teenindus oli hea ja kiire.Teenindajad alandlikud.Võibolla on see koht üks tema kinnisavarast?Igal juhul ei ole vahet milline tema on,mina olen naine ja sellepärast eeldatakse minust rohkem.Kujutan ette juba teiste naiste jutte kuidas selline mees saab sellise naisega väljas käija.

Clayton tõstis kahvli ja sirutas tüki oma magustoidust minu poole.Tema haige vajadus mind toita.Kuigi meie magustoit on sama,tahab ta mulle ikka enda oma anda ja mul ei olnud midagi selle vastu et talle seda rõõmu pakkuda.

Võtsin suutäie vastu ja oigasin "Oivaline"

Ta jälgis mind säravate silmadega. 

"Pean nõustuma,kõige oivalisem asi mida ma kunagi näinud olen"

Need väiksed komplimendid mida ta mulle tegi panid mu naha kihelema ja mu kõhu imelikke asju tegema.Me kõnelesime väikestest asjadest,nagu kohtadest kus me oleme käinud,vaatamisväärtsustest ja lihtsatest asjadest nagu ilm.See on midagi mida me või ainuüksi mina pole kunagi kellegiga teinud.

Tunnen end vabalt.Ta on mõjub mulle hästi.

Kui me restoranist väljusime ootas Roy meid juba valmis olekus nagu tavaliselt.Autouks avatud ja viisakalt valves.Näib et ta jälgib meie tegemist alati.See peab mind end halvasti tundma et ta peab see aeg autos kössitama kui meie kahekesi aega veedame.

Istusin autosse ja saatsin talle tänuliku naeratuse.Clayton järgnes mulle ja sulges ukse.

See näib nii tuttav,lihtne ja soe.Umbes nii nagu see kõik oleks alati sedamoodi olnud.Tunnen end kaitstuna.

Me sõitsime 20 minutit,kuni Roy maja juures peatus.See tundus mulle natuke kahtlane sest ta ei parkinud tavalisse kohta vaid parkla teise otsa.Minut tagasi sai ta lühikese telefonikõne mille sisu talle ilmselgelt ei meeldinud,sest ta nägu muutus täiesti tõsiseks.

Nägin kuidas Roy Claytonile noogutas.

"Clayton mis lahti?"

Ta pigistas vastuseks mu kätt. 

"Mitte midagi mille pärast sa muretsema peaksid ingel.Mul on vaja et sa autosse jääksid natukeseks ajaks"

"Miks.Milles probleem on?"

Ta keeras end minuga vastakuti ja võttis mu näo käte vahele.Roy väljus autost,kuulsin kuidas ta kellelegi midagi ütles,kuid ma ei näinud kellele.

"Eva kuula mind see üks ainus kord ja püsi siin niikaua kuni ma tagasi tulen.Kas sa teed seda minu heaks või pean ma sind kinni siduma?"Ta toon oli pehme,kuid täiesti tõsine.See hirmutas mind.

Hammustasin huult ja noogutasin. "Olgu".

Ta välgutas mulle väikest rahulolevat naeratust ja suuldes mu otsaesist "Ma tulen tagasi su juurde, ma luban"Sosistas ta ja väljus autost.

Mida see pidi tähendama?

Ma tean mida lubasin,kuid see on raske.Kuidas ta arvab et ma suudan siin üksi teadmatuses istuda kuid tema tegeleb samal ajal ilmselgelt ohtliku situatsiooniga.Olen siin juba peaaegu 15 minutit nagu truu koer paigal olnud.Ma ei liigutanud end isegi siis kui nägin 3-me ülikonnas meest hoonesse sisenemas.

Mis siin toimub.Miks ma siin pean olema?Mis siis kui Claytoni elu ohus on.Mis siis kui...

Kõva kõrvulukustav pauk lõikas läbi uste ja purustas ühe suure aknaklaasi.Nägin kuidas killud asfaldile langesid.Ilma mõtlemata,mu keha hakkas liikuma,avasin ukse ja andsin jalgadele valu.Ma ei suutnud selgelt mõelda,mu süda hakkas rinnus meeletult taguma.Lask kajas korduvalt mul kõrvus.Tean millest see tuleneb sest olen seda ennem kuulnud.

Clayton on seal hoones ja keegi tulistab.Oh jumal Clayton....

Avasin ukse ja tormasin sisse.Hing jäi mulle kurku kinni ja mulle vastu avanev vaatepilt murdis mu sisemuse miljoniks killuks.

Esimese asjana otsis mu pilk Claytonit.Mu hing sosistas valust,kui ma nägin teda seal seismas,käed ümber punapea.Olenemata olukorrast ei jäänud mulle märkamata kui ilus ta on.Tema seljas on võrratu üle põlvede ulatuv sinine kleit.Tema punased juused on elegantsesse krunni pandud ja väike nägu on varjus vastu Claytonit.Claytoni näol pesitses tavapärane emotsioonitu mask.

Oleksin neid vaatama jäänud kuid miski muu pälvis mu tähelepanu.

Blond naine.Tunneksin ta ära iga kell,igas olukorras.

Miranda- Claytoni ema.Tema kätevahel oli relv mis oli Claytonile ja tollele naisele suunatud.

Ma ei teagi mis on praegu hullem ja mis neist mulle rohkem haiget teeb,kas see et selle naise relv on Claytonile suunatud või see et Claytoni käte vahel on teine naine.Irooniline kas pole.

Claytoni nägi mind.Tema silmad läksid hirmust pärani.Miks ta mind niimoodi vaatab,kui tema on see kes enda pärast muretsema peaks.

Hääl mis minust väljus oli täiesti võõras. "Kas ma jõudsin just perekonna kokkutulekule?"

Ma ei suutnud pilku neilt eemale pöörata.Ainus mida ma nägin oli tema nägu ja selle naise kelle rohelised pisarais silmad leidsid minu.Tabasin silmanurgast liikumise ja kuulsin Miranda häält.Kõik hakkasid äkitselt liikuma.Hästi tehtud Eva,alati pead olema sina see kes tähelepanu endale saab.

Järgmise asjana kuulsin karjumist.Kõik liikus võimatu kiirusega.Clayton reageeris kiiresti,ta lasi naisest lahti ja tormas minu poole.Nägin kuidas ta huuled liikusid kuid ei suutnud aru saada mida ta karjus.

Kõlas järjekorne kõrvulukustav lask ja järgmisena tundsin kuidas mu keha jõuetult vastu kõva pinda lages.