21. Osa

612 49 5
                                    

"Lõpuuuks!" Oigasin, kui lennujaama ustest välja olin astunud.

"Jack!" Hüüdis Violett poisile, kes mu kõrval seisis. "Me hotell on vägagi sinu korteri lähedal, kui on soovi, siis me võime su ära viia." Seletas ta, samal ahal siia-sinna vaadates ja otsides oma pilguga autot, mis meile järele pidi tulema.

"Violett. Ta tuleb!" Kelkis üks heledapäine tüdruk ja osutas näpuga musta värvi limusiini poole. Mul jäi suu lahti ja imetlesin autot, mis meie ees seisma jäi.

"Kas sa oled kunagi limusiiniga sõitnud?" Küsisin Jackilt. Violett seletas mulle midag ja andis siis mulle ühe raamatu hoida.

"Ma olen, eelmine kord, kui sama moodi siia tulin." Väitis ta.

"Kuidas sa Violettiga üldse kohtusid?" Pärisin ja hakkasin oma punast kohvrit järgi vedades auto poole liikuma, kus teised juba sisse ronisid ja autojuht kohvreid taha paigutas.

"Sa ei taha teada." Sõnas ta õrnalt naerdes.

"Tahan!" Naersin vastu ja andsin oma kohvri autojuhile, kes selle peale natuke silmi pööritas. Astusin Jack'i järel limusiini sisse, ning nägin seal teisi juba istumas. Kuna teised olid istunud näoga sõitmis suunas, siis istusime meie neile vasta. Laua peal, mis autoseinas kinni oli, asetsesid puuviljad ja klaasid. Nende kõrval oli ka šampuse pudel.

"Oh my god." Sosistasin, kui olime autoga natuke sõitnud ja meie ümber nüüdseks suured kortermajad kõrgusid.

"Pole midagi erilist..." vaatas Jack mulle ja küündis minu poole, et minuga samast aknast välja näha. Tundsin kuidas ta mulle kuklasse hingas, mille peale mul kukal sügelema hakkas.

"Mitmendal korrusel sa siis ka elad?" Küsisin ja vaatasin talle otsa.

"Kümnendal." Vastas ta ja kehitas õlgu.

"Seega, Daisy, homme me lähme lava üle vaatama ja sellwga läheb aega, kas sa soovid meiega kaasa tulla?" Küsis Violett ja ma pöörasin oma pilgu tema poole.

"Ja, muidugi." Vaatasin naeratades ja kujutasin juba mõteteis lava ette.

"Kas ma võin teiega ühineda?" Küsis Jack ja Violetti näol oli muiet näha.

"Ma mõtlen, et Daisy'l läheb igavaks üksinda kui teie seal oma lava asju planeerite ja särki-värki." Lisas ta veel ja ootas siis Violettilt vastet.

"Kui Daisy tahab, mind sa küll ei sega." Vastas ta muiates ja Jack'i pea pöördud koheselt minu poole.

"Mulle sobib."vastasin naeratusega, tema vastas samaga.

"Siin see ongi!" Hõikas Violett ja kõik jäid aknast välja vaatama. Meie sees kõrgus väga moderne hotell, mille kohal oli 4 tärni. Auto peatus, millele järgnes meie autoukse avamine. Astusime kõik välja ja jäime korraks veel hotelli imetlema.

"Siin on nii soe!" Hõikasin ja ootasin, et mu kohver välja tõstetaks.

"Daisy." Sõnas Violetti sekrätar, kui mu kohver välja tõsteti. "Sina saad üksiku toa, kuna ülejäänud on meil kahelised." Lisas ta. Tõmbasin oma kovril sanga välja, noogutasin ja hakkasin koos teistega hotelli sisse kõndima.

"Homme siid näeme!" Hõikas Jack mulle järele ja ma pöördudin tema poole.

"Sa mulle külla ei taha tulla?" Küsizin natuke piinlikusega.

"Miks ka mitte?" Vastas ta ja tuli mõne kiire sammuga minuni. Kõndisime teiste järel ilusasse ja väga avarasse hotelli sisse, kus Violett minu poole pöördus ja mulle mu ukse kaardi andis. Naeratasin talle otsa ja vaatasin mitmendas toas ma olen.

Õde, Ära Valeta Mulle. [Lõpetatud]Where stories live. Discover now