Õde, Ära Valeta Mulle. [Lõpetatud]

7.Osa "Jap, ma just tegin oma suurima vea."

Andsin talle pudeli tagasi nii, et me sõrmed kokku puutusid. Jah. Täpselt nagu mingis filmis. Lasime koos pudelist lahti ja äkitselt tundsin ta kätt oma lõua all ja ta huuli õrnalt enda omade vastas....... tundsin kuidas ta teise käe mu pihale pani ja mina enda omad kõhklevalt ümber tema kaela.

"Päriselt Jake?" Küsis üks sõpradest, kelle nime ma siiani ei tea. See hääl läbistas meid mõlemaid ja me tõmbusime üksteisest eemale. Mu põsed muutusid nii kuumaks, et ma kartsin, et lähen põlema. Viisin oma pilgu kiiresti maha. Nägin silmanurgast kuidas Jake oma sõpradele 'really?'näoga otsa vaatab.

"Ma ootan autos." Lausus Kevin ja viskas oma pudeli kaljult alla, kõndis siis autosse ja istus esiistmele. Oli kuulda kuidas pudel kuhugi kivi otsa katki lendas.

"Lähme." Lausus too tundmatu ja kõndis kah autosse. Järgmisena ajas end püsti Jake ja siis koheselt mina. Kõndisime kõrvuti auto juurde ja ta sisenes teiselt poolt juhi istmele. Mina hüppasin taaskord taha. Nägin, et minu taga on tegelikult luuk, kust saab minna sinna maasturi kasti. See oli täiesti tühi. Mul käis peast üks mõte läbi, mida olin tahtnud juba ammu teha. Tundsin, kuidas auto liiklema hakkas ja jälgisin pinksalt eest välja vaadates teed.

"Me lähme läbi tunneli, eks?" Tegin esimesena oma suu lahti.

"Ja." Vastas Jake ja vaatas mind peeglist. Ta naeratas mulle oma armast naeratust ja viis siis pilgu tagasi teele. Ootasin kuni jõudsime tunnelini. Võtsin omalt tressipluusi seljast ära ja tegin selle luugi lahti.

"Daisy?!" Küsis Jake hämmeldunult ja vaatas, kuidas ma end käte abil sealt välja tõmbasin. Hoidsin kätega katusest kinni ja vaatasin liikumise suunas. Surusin end vastu autoseina ja tegin oma käed lahti. Mu huultelt pääses valla pikk "woohooo!!!" Ja nägin Jake'i peeglist minu suunas vaatamas. Naeratasin talle ja viisin siis uuesti oma pilgu ette. Kõik tuled tuhisesid must mööda, liikusime vägagi kiiresti. Mu kõrvus kostis vuhin ja autode liikumis hääled. Jõudsime tunnelist välja ja vuhin lõppes. Tundsin, kuidas midagi külma mu nahale lendles. Vaatasin ülesse ja nägin sealt alla kukkuvaid lumehelbeid. Naeratasin ja tundsin siis kuidas auto jõnksu tegi ja ma tasakaalu kaotasin. Haarasin autokatusest kinni ja vinnasin end uuesti sisse.

"Segane." Ütles too ikka-veel tundmatu.

"Tänan." Vastasin ja keerasin luugi lukku. Sõitsime vaikuses tagasi koolimajja. Jõudsime Jake'iga iga natukese aja tagant üksteist peeglist jälgida. Parkisime auto parklasse ja esimene, kes välja tormas oli Kevin. Ta totaalselt jooksis sinna majja ja jättis meid endale järgi vaatama. Jake ja too võõras vahetasid pilke ja tundmatu tormas talle järele. Jäime Jake'iga sinna kahekesi. Hakkasime kõrvuti maja poole kõndima kui ma teda õrnalt müksasin. Ta müksas jällegi omakorda mind. Siis mina teda. Ja jälle tema mind. Tõuklesime naerdes, kuni ta mu vastu majaseina surus ja uuesti suudles. Tõmbasin kätega läbi ta lühikeste pruunide juuste ja jätsin siis käed õrnalt ümber ta kaela rippuma. Peagi ta lõpetas ja me jäime üksteist vaatama, tema käed minu pihal ja minu omad tema kaelal. Ta pruunid silmad tundusid nüüd nii sõbraliku ja armastavatena, mitte nagu endist. Vaatasime üksteist, kuni mõlemid naerma hakkasime. Tegin siis ta põsele täpselt samale kohale musi kuhu ballilgi ja jooksime koos majja. Jooksime naerdes treppidest ülesse, kus ta mulle head ööd lausus ja siis oma toa poole läks. Hammustasin õrnalt kuid rõõmsalt oma huult ja pöörasin siis ümber, et treppidest veel kõrgemale minna. Sadasin oma tuppa pauguga sisse ja nägin seal Amyt, kes teki all telefonis oli. Lükkasin ukse kinni ja toetusin seljaga vastu seda.

"Amy. Ma just suudlesin Jake'i." Ütlesin õnnest lõhkevalt ja libisesin mööda ust alla.

"Mida?!" Kiljatas Amy ja tõusis voodilt püsti.

"Jaaa!" Hüüdsin talle vastuseks ja hüppasin püsti. Nägin kuidas Amy mu üle rõõmus oli, kuid siis uuesti tujust ära läks.

"Kas midagi juhtus?" Küsisin ja kõndisin tema juurde. Ta puges uuesti teki alla ja ma istusin ta voodile.