Õde, Ära Valeta Mulle. [Lõpetatud]

9.Osa

Ärkasin kerge liigutamise peale ja tegin aeglaselt oma silmad lahti. Ehmusin korraks, kui leidsin end Jake'i toast. Pöörasin end aeglaselt ümber ja jäin Jake'i nägu vaatama. Ma pole kunagi ühelegi poisile niivõrd lähedal olnud. Rääkimatta veel sellest, et me oleme samas voodis. Vaatasin ta nägu, mis tundus nii rahulikuna ja lükkasin ta näole vajunud juuksed eemale. Liikusin oma sõrmega ta silma juurest aeglaselt ta suuni ja võtsin siis oma käe ära. Ta magas ikka nii rahulikult. Tegin ta suule õrnalt musi ja hakkasin siis uuesti pead padjale panema kui ta oma silmad väga kiiresti ja pärani lahti lõi. Mind läbis kerge jõnks ja ma vaatasin siis teda natuke solvunult. Me vahtisime üksteist vähemalt 5 minutit kuni ma end püsti hakkasin ajama.

"Kuhu sa lähed?" Küsis ta, ikka mu ümbert kinni hoides.

"Ma ei taha, et Amy jälle muretsema hakkaks." Vastasin ja proovisin oma jalale toetuda. See valutas ikka, kuid mitte enam nii palju. Tõusin püsti ja võtsin oma tossud näppu. Jake hakkas ka end püsti ajama ja liikus oma kapi juurde.

"Näeme." Laususin ja hakkasin välja kõndima.

"Ole ettevaatlik, Gabriel tahab meile võibolla kätte maksta." Hoiatas mind Jake Gabriel'i eest. Noogutasin aneratades vastuseks ja väljusin uksest. Kõndisin natuke longatest uksest eemale, kui märkasin koridori lõpus vastu seina toetuvat Bellat.

"Mida sa tahad?" Küsisin üpris valjult.

"Ma ei saa aru, kuidas sa aru ei saa. Ma ütlesin sulle..." rääkis ta ja sammus õelalt minu suunas. "Hoia eemale. Sa ei tea tema minevikku kohta mitte midagi. Mina aga olen olnud ta tuttav ja parim sõber juba lasteaiast peale!" Ütles ta läbi hammaste.

"Kas sa teadsid, et vihane olemine muudab sind koledamaks? Ups! Liiga hilja." Sõnasin ja möödusin temast.

"Hoia temast eemale!" Hüüdis ta veel mulle järele ja ma kõndisin kiiresti treppidest ülesse. Tõttasin oma tuppa ja otsisin sealt Amy't. Teda polnud seal. Minusse puges väike kartus, et Gabriel oli tal külas käinud ja ta ära röövinud, ning nüüd piinab teda kusagil mahajäetud maja keldris.

"Rahu. Nii juhtub ainult filmides." Rahustasin end ja nägin siis, kuidas vannitoa uks pärani lahti löödi ja sealt rahulikult Amy välja astus.

"Mine....!!" Hakkasin ropendama kuid peatasin end.

Kõndisime Amy'ga koos alla sööklasse ja nägin juba eemalt Jake'i. Naeratasin talle õrnalt ja, kuna mul kõht tühi polnud, kõndisin otse Jake'i juurde ja Amy läks omale süüa võtma. Potsatasin Jake'i kõrval olevale toolile ja peagi ühines meiega Alby. Üpris kohe jõudis meieni ka Amy ja asetas oma kandiku lauale. Võtsin sealt omale küpsise.

"Päriselt? Mine võta omale..." lausus ta.

"Ma ei viitsi." Vastasin ja ammustasin küpsisest tüki välja. Muidugi hakkas see pudenema ja kogu minu ees olev laud oli siis küpsisepuru täis. Irvitasin kergelt iseenda üle ja pühkisin käega pudru põrandale. Nägin kuidas Kevin sööklasse sisenes ja siis meie tavapärase laua suunas vaatas ja siis oma pilgu nende tüüpilisele lauale viis, kus praegu ka meie olime. Minu ja Kevini vahel tekkis lühike silmside, mille ta siis katkestas ja ära hakkas minema.

"Kevin!" Hüüdsin üle söökla. Kõik sööklas jäid mind vaatama. Isegi kõik meie endi lauast ja ka Kevin jäi sammupealt seisma.

"Miks sa meiega ei ühine?" Küsisin siis ja nägin, kuidas Jake mind ja Kevinit jälgib. Olin ennast kui ka Kevinit kuidagi piinlikusse olukorda toppinud. Ta pööras sujuva liigutusega ümber ja jäi mind silmitsema. Ta näost oli võimatu emotsioone välja lugeda. Ta lihtsalt vaatas ja kõndis siis sööklast välja. Hakkasin end juba püsti ajama, kuid nägin siis Alby't ja Jake'i talle järele tormamas.