Mr. Wrong[Eesti K.]

19 - Suur viga

"Me lähme välja ja sina Indie vaata, et Noah ei läheks välja! Tal on ikkagi koduarest!"karjus ema.

"Jajah, küll ma vaatan. Ärge muretsege."vastasin ma silmi pööritades.

Kuulsin, kuidas uks vanemate taga sulgus ja ma jäin üksi. Noh, peaaegu.

Noah tuli alla ja istus teisele diivanile. Ma püüdsin talle mitte otsa vaadata, kuid tundsin, et ta pilk puurib mind.

"Mis sul vaja on?"küsisin ma lõpuks ja vaatasin talle otsa.

"Seda, et sa mulle otsa vaataksid."sõnas ta ja puuris mind ikka veel.

"Kui sul midagi öelda pole, siis..."ütlesin ma.

"Oota, mul on küll midagi öelda."

"Lase tulla."

"Kas see suudlus ei tekitanud mingeid tundeid sinus?"

"Me ei räägi sellest. Unusta see ära. Suudlust pole olnud ja ei tule ka."

"Indie, see pidi ju sinus mingeid tundeid tekitama. Sa poleks mind muidu vastu suudelnud."

"See, et ma sind vastu suudlesin, oli üldse viga. See oli viga. Suur viga."

"Kindel või?"

"Jah, jäta mind rahule. Ma ei taha su tüdrukuga mingit jama."

"Meil ei tulegi jama."

"Oled sa nii kindel? Kui ta saab mingit kaudu teada, et me suudlesime, siis oleme mõlemad surmalapsed. Sa tead seda väga hästi."

"Kui Miat poleks, kas siis oleks asi teisiti? Oleks see siis ka suur viga?"

"Noah, ma ei taha sellest rääkida."

"Palun lihtsalt vasta. Ma pean teadma."

"Miks see sulle nii tähtis on?"

Minu vastasime katkestas koputus uksele. Tõusin üllatunult püsti, vanemad ei saa juba tagasi olla. Avasin ukse ja mulle vaatas vastu Mia.

"Sa oled libu!"karjus ta ja lõi mulle ühe kõrvakiilu. Katsin käega oma põske ja püüdsin takistada tüdrukut elutuppa minemast. Kuid see ei õnnestunud mul.

"Mia?"küsis Noah üllatunult ja tõusis püsti.

"Ära vaata mind nii üllatunult! Ma tean küll, et te suudlesite!"

"Mia, sa oled asjast valesti aru saanud."

"Mis mõttes valesti?! Ma oleksin ammu pidanud teadma, et see, et sa suveks siia tuled, ei ole hea mõte."

Vaatasin neid kahte ja hoidsin oma kätt valutava põse peal. Imestasin, et Noah pole veel oma latakat saanud.

"Mia, rahune maha."

"Ma ei saa rahuneda. Sa suudlesid teda! Seda litsi!"

"Mis õigusega sa mind litsiks nimetad?!"karjusin nüüd mina.

"Tuled minu poissi suudlema!"karjus ta vastu.

Ma teadsin, et see pole õige asi. Noahi suudlemine. Ja nüüd ongi tagajärg käes. Kuradi loll oled, Indie.

"Te olete mõlemad ühed sitad inimesed! Mängida minu tunnetega!"karjus tüdruk üha kõvemini.

"Sinul ja tunded? Kas sul on üldse Noahi vastu tunded olnud?"küsisin ma turtsatades.

"Muidugi on!"

Ma ei hakanud enam midagi ütlema, jäin vait. Ma ei tahtnud rohkem tüli juurde tekitada kui seda juba oli.

"Ma jätan su maha, Noah. Jah, seda ma teengi. Ja sina, Indie, võid oma eluga rahulikult edasi minna. Mul polegi sind vaja, Noah."ütles Mia, vaatas veel meid mõlemaid ja tormas majast välja, lüües välisukse enda järel pauguga kinni.

Noah istus diivanile ja pani pea kätele. Ma läksin kööki ja panin omale põse peale jääd. Mõne hetke pärast tundsin Noahit enda selja taga.

"Anna mulle tema pärast andeks."

"Sina ei pea tema pärast vabandama."

Poiss pani oma käed mulle õlgade peale ja ma pöörasin ümber. Ta vaatas mulle kurvalt otsa.

"Ma ei tahtnud, et see nii läheb."sosistas ta.

Ohkasin.

"See oli lihtsalt üks viga. Kuradi suur viga."