Mr. Wrong[Eesti K.]

6 - Armunud?

"Kas sa pead suitsetama?"küsisin ma Noahilt pahaselt, kui ma aeda läksin, et lugeda. Eilne päev oli läinud päris normilt, peale õhtusööki ma ei näinudki teda, vaid korraks.

"Kas sa pead alati tujutsema?"küsis ta vastu.

"Küsimusele ei vastata küsimusega."

Vaatasin alles nüüd, et poiss on ilma särgita.

"Pane särk ka selga."

Noah naeris. "Sulle ju meeldib tegelikult see, mida näed."

"Jajah, kindlasti."

"Indie, ära püüa seda varjata."

"Sul on tõesti suur ego."

"Minul?"küsis ta üllatunult.

"Kellel siis veel? Minul või?"

"Sinul kindlasti mitte. Sul polegi midagi selleks, et sul kõrge ego oleks. Mina olen lihtsalt..."

"Sina oled lihtsalt Noah."lõpetasin lause tema eest.

"Noh, võib ka nii öelda. Suitsu tahad?"

"Nalja teed?! Muidugi ei taha!"

"Proovi proovi. Su emmet ja issit pole ju nagunii kodus. Nad ei näe."

"Ma ei soovi, aitäh."

"Kindel või?"

"Jah."

"Ise tead."ütles ta õlgu kehitades.

"Kas sa võiksid särgi selga pana?"

"Sulle meeldib see ju, Indie. Aga kui sa nii väga soovid..."

Ta tõusis püsti, läks tuppa ja tuli sealt tagasi, särk käes. Ta viskas enne suitsu maha, hõõrus seda jalaga, et see kustuks, ja pani siis minu ees särgi selga.

"Oled rahul?"küsis ta tagasi istudes.

"Jah, palju parem."

"Ma lähen tuppa."ütlesin ma.

>>>

Ma ei saanud teistmoodi kui ma pidin helistama Lunale ja tema kaunist puhkust segama.

"Indie, tšau."ütles tüdruk rõõmsalt.

"Hei. Kuule, ma ei kannata teda välja."

"Mis nüüd juhtus?"

"Ma lähen aeda ja siis ta istub seal, suitsetab ja on ilma särgita."

Luna puhkes naerma. "Sinu puhul on see muidugi suur probleem kui poiss ilma särgita on."

"Aga saad aru, kui ma käskisin tal särgi selga panna, siis ta ütles, et see meeldib mulle kui ta ilma särgita on!"

"Meeldis siis või?"

"Ei, Luna!"

"Indie, kas sa oled armunud või?"küsis Luna naerdes.

"Mina temasse armunud? Ma armun enne Jake Rossoldisse kui temasse."

Jake Rossold on meie kooli nohik. Mind kui teist nohikut pannakse tihti temaga paari.

"Tunnista et Noahil pole midagi viga. Vähemalt ta välimuses."

"Ei tunnista."

"Oh sind küll."

Teadsin, et Luna teisel pool muigas. Olin selles üpris veendunud.

"Luna, ta pakkus mulle isegi suitsu."

"Võtsid vastu siis või?"

"Sa tunned mind ju. Ei võtnud."

"Oleksid võinud ära proovida, mida see endast kujutab."

"Aitäh Luna, et sa nii toetav oled."

"Anna andeks, ma ei suuda praegu mõelda. Tenerife ootab mind ja ma..."

"Jah, vabandust, et ma segasin. Lõbutse Tenerifel."

Sellega lõpetasin ka meie kõne ja ohkasin.

"Armunud või mis?"küsis Noah, kes toetas mu uksepiidale ja muigas.