Mr. Wrong[Eesti K.]

3 - Kahekesi kodus

Sõime just parasjagu õhtust, kui ema tegi teatavaks järjekordse uudise.

"Te jääte täna kahekesi koju. Me lähme isaga teatrisse."

"Tegelt?"küsisin ma.

Noah muigas. "Meil saab lõbus olema."

"Ära sa märgi."

"Saate hakkama, eks?"

Ema polnud ilmselt veel tähele pannud, et me üksteist sugugi ei salli. Sa elad selle ühe õhtu üle, Indie. Sa istud lihtsalt oma toas ja ei tee temast välja.

"Muidugi saame hakkama."vastasin.

"Ärge siis maja maha põletage."sõnas isa, tõusis laua tagant püsti ja suudles mind pealaele.

"Ei põleta, isa."

Ema ja isa läksid üles riideid vahetama ja me jäime Noahiga laua taha.

"Ma teen su õhtu põnevaks, Indie."

"Seda me veel vaatame."

>>>

Noah pani kohe muusika põhja nii pea, kui vanemad olid ära läinud. Ma oigasin. Ma teadsin, et kui vanemad ära lähevad, paneb Noah siin peo püsti.

"Ära hakka palun vinguma, mul on süüa isegi."ütles Noah.

"Kas sa pead alati selline olema?"küsisin ma. Üritasin muusikat vaiksemaks keerata, kuid poiss hoidis kõvasti mu käest kinni.

"Milline ma olen?"

"Selline nagu sa oled! Kas sa ise pole kunagi aru saanud, milline sa oled?"

"Parem kui sina."turtsatas ta.

Turtsatasin samuti. Rebisin oma käe tema käest lahti ja istusin diivanile. Enam ei saakski mu eluke paremaks minna.

Makist hakkas kostma röökivat muusikat. Ma polnud kunagi sellise muusika austaja, kuid Noahile see meeldis.

"Kes seda laulab?"

"Black Veil Brides. Kuidas sa ei tea?"

"Ma ju ei kuula midagi sellist."

"Kas sa kuulad siis One Directionit ja Ariana Grandet?"

"Jah."tunnistasin ma.

Noah puhkes naerma ja sellist reageeringut oligi oodata. Nüüd ta hakkab igavesti mu muusikamaitset norima.

"Sa oled tõesti..."

Noah viskas ennast diivanile pikali ja luksus naerust. Mis siin nii naljakat sai olla?

"Lõpeta ära, Noah. Kas ma pean hullimaja auto välja kutsuma?"

"Vabandust, Indie, aga su muusikamaitse on naljakas."

"Sul endal on naljakam."tõusin püsti ja läksin kööki. Oleksin nii väga tahtnid, et Luna siin oleks. Ma ei peaks siis temaga kahekesi kodus olema. Juba see on piinarikas, et ta siin majas viibib.

Jõin ära ühe klaasikese vett ja läksin elutuppa tagasi. Noah oli selle ajaga maha rahunenud ja istus nüüd diivanil, suits käes.

"Pane see suits ära,"käskisin ma. "Paned veel maja põlema."

"Ma ei pane midagi põlema. Ole rahulik."

Suitsuhais levis üle terve maja ja ma tegin akna lahti. Läksin Noahi juurde ja tõmbasin tal suitsu käest.

"Anna see tagasi."ütles ta vihaselt.

"Toas ei tehta suitsu."laususin ma. Hoidsin suitsu poisist eemal ja vaatasin talle silma.

"Sa annad selle tagasi."

"Aga vaata, mis ma sellega teen."

Läksin õue, viskasin suitsu maha ja astusin sellele peale. Pöörasin ümber ja nägin uksel seisvat Noahit, kellel polnud just hea tuju.

Läksin talle silma vaadates tuppa ja tormasin oma tuppa.