Mr. Wrong[Eesti K.]

16 - Esimene ja viimane kord

Indie

Mul oli raskusi pitsakarbi hoidmisega ja ma tundsin, kuidas maailm pöörlema hakkas. Ma ei osanud seda Noahilt oodata.

See oli alguses ehmatav, kuid ma suudlesin teda vastu. Ja see meeldis mulle. Kuigi ma ei tahtnud seda tunnistada.

Tõmbusin Noahist eemale ja jäin teed vahtima. Sundisin ennast siiski talle otsa vaatama.

"Miks sa seda tegid?"küsisin vaikselt.

"Sest ma tahtsin."sosistas ta, lükates mu juuksesalku kõrva taha.

"Sul on tüdruk olemas."ütlesin ma ja kõndisin temast kiiresti eemale.

"Oota, kurat!"

Ma ei kuulanud teda, vaid kõndisin kiiresti edasi. Jäin korraks seisma, et üle tee vaadata ja läksin edasi.

"Indie, persse küll, oota mind!"karjua ta vihaselt ja haaras mu käest kinni.

"Mida sa tahad?"

"Ma... Ära palun jookse mu eest ära. Palun, Indie."

Ta vaatas mulle sügavalt silma ja ma ohkasin.

"Noah, me ei saa nagunii koos olla. Ja pealegi mul pole sinu vastu selliseid tundeid."

"Tunnista, Indie, et on. Ma ei suudelnud sind niisama."

"Sa ütlesid, et sa suudlesid mind, sest sa tahtsid seda."

Ma ei saanud Noahist üldse aru. Mida ta minust tahtis? On tal tunded või ta lihtsalt kasutab mind ära?

"Seda ka, aga ma tunnen sinu vastu midagi."

"Kas sa valetad mulle?"

"Ma ei valeta."

"Me ei saa koos olla. Ja kui keegi Mia sõpradest praegu nägi, et me suudlesime siin..."

"Rahune maha. Ma teen nagunii Miaga lõpu."

"Ei, Noah. Ma ei taha seda suhet. See suudlus meie vahel oli esimene ja viimane."

"Indie, palun."

"Ei, unista edasi."

-

Koju jõudes viskasin pitsakarbi kööki lauale ja tormasin oma tuppa. Noah oli minust maha jäänud ja poolel teel kuskile mujale pööranud nii et teda polnud koju oodata.

Mu tunded olid nii segased. Ma ei teadnud, mida asjast arvata. Ma ei teadnud, mida Noahi tunnetest arvata.

Kuid ma teadsin üht: ma ei saa lasta tal ennast rohkem suudelda ja ma ei tohi lasta tunnetel süveneda.

•••

Täna tuli siiski osa :'D