Take Me With You

Peatükk 4

Peeglist vaatas mulle vastu hele pruunide juustega ja kahvatu näoga mina. Ma panin oma juuksed hobusesappa ja haarasin tooli pealt oma koolikotti. Täna oli viimane päev kooli enne seda kui ma Signega koos Inglismaale sõidan 5 Seconds Of Summer'i kontserdile. Me pidime sõitma ära kuuenda hommikul ja tagasi oli plaanis tulla pühapäevaks. Seega oli meil ligi neli päeva aega seal ringi uurida. Kööki jõudes polnud seal kedagi, ainult söögilaua peal ilutses paber.

Hei kallis,

Läksime isaga täna varem tööle, söök on pliidi peal ja vaata, et sa kooli ei hilineks. Peame täna kauemaks tööle jääma, ära meid ootama jää.

Musid kallid

ema ja isa

Ma panin paberi tagasi laua peale ja läksin võtsin pliidi pealt potti. Ema oli hommikul teinud manna putru. Võtsin sealt samast kõrvalt taldriku, mis oli arvatavasti minu jaoks jäetud ja panin sinna natukene putru. Sahtlist haarasin lusika ja istusin koos pudru taldrikuga laua taha. Panin sinna ka moosi natukene peale ja sõin kiiresti kõhu täis, kuna olin avastanud, et ma pidin juba viie minuti pärast kodust välja minema. Selleks, et ma kooli ei hilineks. Kõhu täis söönud, panin nõud kraanikaussi ja tormasin kiiresti esikusse, tõmbasin väliriided selga ja astusin uksest välja.

Jõudsin kooli natukene enne kella helisemist. Viisin riided garderoobi ja jooksin ummisjalu kirjandus klassi suunas. Kaseoja tundi sa hilineda ei taha. Ma jõudsin klassi juurde, kui viimased inimesed klassi astusid. Mul langes kivi südamelt, sammusin viimasena klassi ja sulgesin ukse. Vajusin vaikselt oma kohale akna ääres.

"Tere õpilased!" ütles Kaseoja. "Ma olen kindel, et te olete kõik jõudnud läbi lugeda "Tõde ja õiguse" esimese osa," lausus õpetaja õel irve näos. Ta teadis väga hästi, et see aeg mis ta andis oli liiga lühike ja pooltel on raamatud läbi lugemata. Paljud käisid huviringides või trennides ja seetõttu ei olnud neil nii palju aega raamatu lugemiseks. Aga see konnale meeldiski, sai jälle pärast meie kallal vinguda, kuidas me ei pinguta ja kui laisad me oleme. Ühesõnaga ta armastas meid alati maatasa teha. Mul oli õnneks õnnestunud see raamat läbi lugeda ja seetõttu ei kartnud ma seda lugemis kontrolli väga. Kuid klassis ringi vaadates võis märgata nii paljusid murelikke nägusid.

Koolipäev läbi sammusin ma garderoobi poole, kui mu telefon helises.

"Ja" ütlesin ma telefonisse.

"Hei, Signe siin pool," ütles hääl teisel pool toru.

"Hei, mis mureks?" küsisin ma talt.

"Väike probleem on, me emaga just kontrollisime lennuki väljumis aega ja avastasime,  et see lend läheb täna kella kümne aeg õhtul," rääkis ta.

"Sinna on ju mingi viis tundi aega ainult," ütlesin ma ja üritasin omale samal ajal väliriideid selga panna.

"Mhm, ma hakkan ka alles oma asju kokku pakkima. Seega jah nata kiireks läheb," ütles ta.

"Jup, aga kas su ema minu emale helistas?" küsisin ma.

"Mhm, nad ei saa sind lennujaama tuua. Seega me tuleme emaga poole üheksaks sinu juurde, siis jõuame kindlalt lennuki peale.

"Järjest vähemaks mul aega jääb," laususin ma lõbustatult ja lükkasin kooli ukse lahti.

"Mhm, aga ma pakkima. Me peame ju veel varem välja tulema kodust," ütles Signe.

"Nu aga teid on ju kaks. Aga okei näeme varsti siis, sau," ütlesin ma.

"Mhm, Sau!" ütles ta ja lõpetas kõne. Pistsin oma sony telefoni mantli taskusse ja kiirendasin sammu kodu poole.

***

Koju jõudes avasin ukse ja lukustasin selle oma järel, võtmed panin esiku kappi peale. Kiirest võtsin üleriided seljast ja läksin oma tuppa. Sinna jõudes haarasin oma musta kohvri. Mille olime paar päeva tagasi ostnud mulle selle reisi jaoks. Tõstsin selle voodi peale ning avasin lukku. Esimese asjana tõin vannitoast hügieenitarbed ja panin need kohvrisse. Nendele lisandusid veel mõned riided ja laadijad. Arvuti panin ma oma arvuti kotti. Kui pakitud sain oli kell kümne pärast kaheks saamas. Mul ei jäänud muud üle, kui reisi riided selga panna. Milleks oli mustad teksad ja must pluus, kus oli värviline pilt peal. Vedasin kohvri esikusse, arvuti kotti jätsin ka sinna ainult käekotti võtsin kööki kaasa ja läksin kööki, et endale midagi hamba alla vaadata. 

Kümme enne poolt üheksat helises ukse kell. Ma tegin ukse lahti ja sealt ilmus nähtaval kaks naeratavat pead Signe ja Kätlin.

"Hei!" ütlesin ma ja astusin ukse eest ära, et nad sisse lasta.

"Hei!" ütlesid nad koos ja Kätlin lisas: "Oled valmis?"

"Nii valmis kui vähegi olla saab," laususin ma ja naeratasin neile laialt.

"Väga hea!" ma viin kohvri autosse ja te saate siis mulle järgi kohe tulla.

Me noogutasime koos Signega, ta ema haaras mu kohvri ja kommenteeris; "Kas sa pakkisid omale kive kaasa?"

"Ikka, koju tulles korjasin terve hunniku neid kokku," vastasin ma, mille peale me kõik itsitama hakkasime. Kui ta ema lahkus, lükkas Signe ukse kinni.

"Ma võtan oma käekotti köögist ja panen riided peale ning siis võime ka minna," ütlesin ma ja läksin kööki kuhu ma olin enne oma käekotti pannud. Tagasi tulles Signe naeratas mulle.

"Oled valmis seikluseks?" küsisin ma.

"Siis kui sinagi oled," ütles ta ja naeratas laialt.

"Mina ka. Lähme?" küsisin ma.

"Jap," ütles ta ja astus korterist välja. Ma kustutasin tuled, haarasin oma käekotti ja arvutikotti ja liikusin ka korterist välja. Lukustasin ukse ning võtsime koos suuna treppide poole, et minna alla.

Signe ema käivitas auto, kui ta meid majast väljumas nägi. Me istusime koos taha ning sõit lennujaama poole võis alata.

"Olete närvis?" küsis Kätlin, kui me olime mõnda aega juba sõitnud.

"Natuke," ütles Signe.

"Ma ka natukene," ütlesin ma ja siis mulle tuli meelde "Aga kas tee saite hotelli bronni muuta?"

"Õnneks saime jah hotelliga kokkuleppele," ütles Kätlin ning pidurdas valgufoori taga, milles oli punane tuli süttinud.

"Siis on hästi," ütlesin ma ning suunasin oma pilgu aknast välja. Eemalt paistis juba Tallinna lennujaam. Paari minuti pärast sõitsime parklasse sisse. Me väljusime autost ning võtsime pakkiruumist mõlemad oma kohvrid. Lisaks asetasin ajutiselt oma kaks kotti veel selle peale.

"Ma ei hakka sisse tulema, te peaksite sees ise ilusti hakkama saama," ütles Kätlin.

"Mhm, muidugi saame," ütlesin ma ning tõmbasin oma kohvri sanga välja. Signe kallistas oma ema ning siis ma kallistasin ka mina teda. 

"Ilusat reisi ja olge tublid," lausus Kätlin.

"Sina ole ka tubli emps," ütles Signe ja kallistas korra veel ema.

"Ole sina ka tulbi, ja kallista mu ema minu poolt," laususin ma Kätlinile.

"Mhm ikka," ütles ta ning suundus juhiukse poole, et tagasi koju sõitma hakata. Enne kui ta sisse istus lehvitas ta meile. Me lehvitasime vastu ning suundusime lennujaama poole.

Kui me lennujaama sisse astusime oli lennuni jäänud veel natuke üle kahe tunni aega ning me otsustasime ennast lennule ära registreerida. See tehtud, suundusime turvakontrolli ning sealt õigesse oote alasse.