Take Me With You

Peatükk 2

Kätte oli jõudnud laupäeva hommik. Külaliste tulekuni oli jäänud veel paar tundi kui ma lõpuks unest ärkasin. Vahetasin riided ning võtsin suuna köögi poole, kus ema juba hoogsalt toimetas.

"Hommikust Liisu," tervitas ema ning keskendus uuesti kokkamisele.

"Hommik," vastasin ma ning avasin sama hetkel külmkappi. Võtsin sealt välja või, saia ja juustu ning asetasin need köögilaua peale. Tegin endale paar võikut ja panin ülejäänud kraami tagasi külmkappi. Haarasin lauapealt piima kannu ning kallasin omale tassi piima. Võtsin oma söögi ja panin need söögilaua peale ning istusin selle taha.

"Kas sa saad laua ära katta elutuppa kui sa söömise lõpetad?" uuris ema minu käest.

"Ikka," vastasin ma täis suuga. Ema raputas pead ja segas panni peal mingit rooga. Sõin kiiresti oma toidu ära ja panin sööginõud kraanikaussi. Lükkasin veel tooli laua alla, enne kui köögist lahkusin ja elutuppa läksin.

"Hommikust kullake!" tervitas isa mind, kes diivani peal vedeles ja telekat vaatas.

"Hei paps," vastasin ma ning suundusin kappi juurde, kust nõusid võtta. See oli suur, heledast puidust ning klaasustega puhvetkapp, kuhu oli pandud nõud, mida kasutati siis kui külalised tulid. Tegin ühe klaasustest lahti ja haarasin kuus taldrikut, mis olid üksteise otsa asetatud. Taldrikute ääri katsid kuldsed nikerdused. Ema oli need saanud paar aastat tagasi taaskasutus keskusest ja oli neisse silmapilkset ära armunud. Nii et jah, pärast seda päeva kaunistasid nad meie puhvetkappi seestpoolt.

Tõstsin taldriku hunniku kappi ääre peale, ning otsisin sealt samast veel välja kohvikruusid, mahla tassid ning noad, kahvlid ja lusikad. Kõik toetasin kapi ääre peale.

"Kurat," vandusin ma kui mulle tuli meelde, et ma polnud puhast käterätti kaasa võtnud millega taldrikud üle käija enne kui need laua peale panna. 

"Millega kurat hakkama sai?" lõõpis isa minu kallal.

"Jättis käterätti toomata," vastasin ma talle naerul sui. Isa turtsatas selle peale ja ega mul muud üle jäänud, kui minna kööki ja üks tuua.

Tagasi jõudnud, haarasin esimese taldriku pihku ja tegin selle puhtaks, sama tegin ka teistega. Seejärel asetasin need laua peale, vaevalt oli ma jõudnud panna viimase asja lauale, kui ema hõikas:"Liisu, tule siia!"

"Kohe!" hüüdsin ma vastu, ning viskasin rätiku diivani ääre peale ning tormasin kööki.

"Mis on emps?" küsisin ma kööki jõudes emalt.

"Saad sa salati valmis teha? Kõik vajaminev on laua peale pandud," küsis ema.

"Ikka saan, ma saingi just laua kaetud," ütlesin ma ning võtsin noa ning asusin kurki hakkima.

"Väga hea," ütles ta ning askelda edasi. 

Kui ma valmis sain salatiga, oli veel pool tundi külaliste saabumiseni jäänud ning ma lippasin oma tuppa riideid vahetama. Ma otsustasin ühe tumesinise kleidi kasuks, mis ulatus mulle natukene ülespoole põlvi. Kleidi selga saanud, kammisin ma juuksed läbi ning sättisin klambriga juuksesalgu natuke tahapoole kinni, et see mul koguaeg ette ei vajuks. Ma polnud just selline tüdruk, kes kannaks juukseid koguaeg lahti. Endaga valmis saanud läksin ma tagasi elutuppa kus olid ema ja isa kes olid mõlemad ka juba riided ära jõudnud vahetada. Isa kandis triiksärki ja teksaseid, seevastu  ema oli omale heledates toonides kleidi selga pannud, mis sobis talle nagu valatult.

***

Istusime kogu perega eestoas ja ootasime emaõe Kätlini ja ta mehe Marguse saabumist. Neil on minust neli aastat noorem tütar, kelle 14 sünnipäeval me paar nädalat tagasi käisime.