"Kallis Robert,
Ma tean mida Sa praegu mõtled. Ma mõtlesin seda sama, siis kui ma seda kirja kirjutasin, aga ma ei kirjutanud seda kirja selleks, et öelda, et ma tean mida Sa mõtled. Ma kirjutasin selle selleks, et Sa saaksid teada mida mina mõtles...
"Ma kolin vanemate juurest välja." alles peale seda lauset vaatasin ma Ashi poole.
"Ash, kas Klara teab sellest juba?"
"Ei, ma pole julenud talle seda veel öelda. Sa mäletad ju küll kuidas ta käitus kui sa välja kolisid. Ma ei taha, et see korduks."
"See kordub kuna sina oled Klaraga lähedasem kui mina. Sinna ei saa midagi teha."
"See pole nii!"
"Ash, sa ei pea teesklema. Ma olen sellest juba ammu aru saanud. Kes see õnnelik on kellega sa kokku kolid?"
"Kuidas sa tead, et mul keegi on?"
"Venna, vaata oma nägu, sealt on kõik näha!"
"Ta nimi on Grete."
Ash avas oma telefoni ja hakkas otsima midagi, ilmselt Grete pilti.
"Näe, see on tema." Ash ulatas telefoni mulle, et näidata pilti.
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
Pidin tunnistama, et see tüdruk on tõesti ilus. Prillid on ka nagu Ashil.
"Temaga kolid kokku?"
"Jah." tuli temalt lühike vastus ja sellele järgnes naeratus.
"Kui vana ta on?"
"17"
"Ash, ega sa temaga maganud pole?"
"Lara, see pole sinu asi."
"On küll, ma tahan teada kas sa oled juba kuriteo sooritanud või mitte."
"Mis asja? Kas temaga magamine on kuritegu? Kas sa oled selle rasedusega päris soojaks peast läinud?"
"Ash, kuna tegu on alaealisega, siis jah, meie riigis on see kuritegu."
"Jah, ma olen temaga maganud."
"Väga tore...."
Keerasin talle selja ja hakkasin kohvi tegema.
"Lara, kas sa oleks nii kena ja tooksid mulle ühe õlu?" karjus Luke elutoast.
"Mulle ja Calile ka!" tuli kohe Mikey suust.
Ohkasin ja võtsin külmikust kolm õlut.
"Kas mina ei saagi?"
"Tahad?" küsisin kuigi teadsin juba vastust.
Võtsin ka neljanda õlu mille ulatasin koheselt Ashile. Teised kolm viisin elutuppa kus poisid olid.
Panin need lauale ja istusin Luke kõrvale kes kohe mind enda vastu tõmbas ja käe kõhule pani. Ta paneb oma käe sinna igal võimalusel, sest ta kardab, et ta saab meid muidu liiga vähe hoida.
"Mõelda vaid, juba järgmine nädal sõidame me ära kolmeks kuuks." ütles järsku Mikey.
Luke tõmbas mu veel rohkem enda vastu ja hakkas mu kõhtu silitama ja tegi juustele musi.
"Millal ma onuks saan?"
"Kuskil 3 ja poole kuu pärast." vastas Luke minu eest.
"Vauu, vaata, et sa sellele lapsele ikka ütleksid, et onu Mikey ootab teda enda juurde. Ma luban tal teha seda mida ta tahab." naeris kutt.
"Aga kumb üldse tuleb? Poiss või tüdruk?" küsis järsku Cal.
"Me saame homme teada."
"Me tuleme ka homme teiega kaasa." ütlesid poisid koos.
"Mida? Miks? Milleks?"
"Kuulge, te saate soo teada, me tahame ka teada seda." ütles Cal ja pani käed rinnal risti.
--- "Vaata kui väikesed käed tal on!" ütles Mikey.
Nad tulidki meiega kaasa ja nüüd on nad õnnelikud. Õnnelikud, sest saavad näha minu ja Luke last esimest korda.
"Kas me saame selle ka teada kumb ta on?" tuli järgmine küsimus Ashilt.
"See oleneb sellest kas vanemad tahavad ka sugu teada või mitte."
"Muidugi tahame!" vastas Luke meie mõlema eest ja naeratas mulle.
Vaatasime eraani kus meie beebit näha oli. Ta oli nii pisike.
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
"Ta on tüdruk." ütles see arst.
"Appi, nii lahe!" hõiskasid kuskil taga poisid.
Minul jätkus silmi ainult selleks, et vaadata ekraani ja naeratada Lucasele.
Alates praegusest hetkest olin ma kindel, et nüüd läheb kõik hästi. Mitte, et varem poleks läinud, aga nüüd läheb veel paremini.
Ma olen kindel, et nüüd sujub ka meie suhe Lukega paremini. Olgugi, et ta läheb juba järgmine nädal tuurile 3 kuuks.
Ma olin kindel, et alates tänasest on meil nii öelda väike uus algus. Ma olen selle üle rõõmsam kui kunagi varem.
