Armastus läbi pisarate [LÕPETATUD]

"Palju palju õnne kullakene"❤️

Kell 17:10..

Olen ikka Silveriga enda toas, Silver ütles, et kõik meie seltskond on juba ilusti kohal ja ka Hanna ning ka Rebeca tuli. Silver veel tegi kalli mulle ja hakkasime trepist alla kõndima. Teised ootavad meid suures toas. Kõndisime trepist alla ja kõndisime suurde tuppa. Panin endale sellise kleidi selga

Nad plaksutasid ja vanemad ütlesid "palju palju õnne kullakene" tegin neile kalli ja tänasin, kõik panid oma kingid suurde tuppa lauale. 

Vanemad tõid sünnipäevatordi suurde tuppa teisele laua peale, ema on jälle suurepäraselt hakkama saanud ning väga ilusa tordi teinud.

Silver ütles, et aitab mul kingitused üles viia, nõustusin ja hakkasime kingikotte ja karpe kätte võtma, et need üles minu endisesse tuppa viia. Liikusime trepist alla tagasi teiste juurde.

Vanemad ütlesid, et meil on üks inimene puudu, et peame ootama. Kõik naeratasid ja ma ei saanud aru kes puudu on, mul ei olnud väga tuju ka kuna Marko on mul taas mõtetes ma nii igatsen teda.

Naeratasin teistele oma fake naeratust kõik uskusid, et olengi õnnelik ainult Silver sai aru, et see on fake kuna me oleme koos üles kasvand siis ta teab minust kõike.

Uksekell helises, ema jooksis muidugi kohe ust avama. Kes see salapärane külaline küll olla võiks. Kõik naeratasid rohkem ja ilmselgelt kõik teavad kes tuleb, ainult mina ei tea. Ema tuli selle poisiga ja naeratas. Sellel poisil on suur lillekimp käes. Ma ei näe ta nägu.

Ta võttis lilled enda näo eest ning naeratas mulle. Ma kohkusin ma ei usu oma silmi, see on Marko, ta andis mulle lilled ning tegi kalli. Tal on ülikond seljas.

Marko: Keity, tean, et olen olnud sitt ja halb sinuga aga midagi nii suurt pole ma kellegi vastu tundnud, armastan ainult sind kas oleksid nõus mulle uue võimaluse andma

Keity: omg jaa

Ta suudles mind ja võttis sülle ja sosistas "sa näed väga kena välja". Kõik plaksutasid ja Rebeca tuli meie juurde.

Rebeca: õnne teile noored, ma luban, et ma ei tee enam teile halba, olen õnnelik enda mehega

Marko: täname

Hanna: Keity minu poolt ka teile õnne ja loodetevasti suudad sa ka minule kunagi andestada

Mina: aitäh, tule siia ma igatsesin sind mu jobu *tegime kalli*

Kõik soovisid veel õnne meile ja hakkasime torti sööma ja istusime ja naersime seal. Ma siiani ei suuda uskuda, ma sain Marko tagasi, enda eluarmastuse.

Rene: Keity kas sa nüüd jääd Eestisse?

Mina: jaa aga mu asjad on kõik Hispaanias

Isa: me emaga lähme tegelikult järgmine nädal Hispaaniasse siis saame su asjad tuua aga seni saad endale uusi asju soetada ja sul vist sinna korterisse jäi ka riideid

Mina: jaa olgu

Õhtul kell 21:37..

Kolisime Markoga tagasi meie korterisse ning käisime oma seltskonnaga joomas kah ja nüüd alles jõudsime Markoga koju. Marko aitas mu kleidi lukud lahti ning siis nautisime üksteist kaisutades ja suudeldes.