"Noh Keity ma ju ütlesin sulle, et sa hakkad kahetsema"

127 9 0
                                    

Kell 12:07

Ma hakkan kohe Hanna juurde liikuma, tegin endale meigi ning panin selga suvise punase kleidi jälle.

Ma hakkan kohe Hanna juurde liikuma, tegin endale meigi ning panin selga suvise punase kleidi jälle

Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.


Läksin trepist alla ning panin jalga vansid. Haarasin veel kiiresti enda käekoti ning võtmed ja liikusin välja. Pole nii ammu Hannat, Silverit, Kasparit ja Liisbethi näinud.

Õnneks Hanna elab suht minu lähedal seega 5-7 minutit umbes kõndimist ja ma olen kohal. Ma hõljuks nagu pilvedes ma olen nii õnnelik ja näen õhtul Markot ka.

Jõudsin Hanna maja ette ning lasin uksekella, Hanna avas ukse ning kallistas mind. Astusin sisse ja Silver tuli kallistas ka mind ning köögist jooksid Kaspar ja Liisbeth ka.

Istusime suurde tuppa ja rääkisime veidi juttu siis nad tahtsid tobile minna rõdule ja küsisid kas tahan ka aga ma ei tee enam seega keeldusin ja ütlesin, et ootan neid. Nad läksid ülesse korrusele ja rõdule ning mina jäin suurde tuppa. Kuulsin uksekella ning läksin ust avama, mõtlesin, et see on keegi meie seltskonnast, avasin ukse naeratades ning seal seisis Rebeca, ma kohkusin korraks.

Rebeca: *ta naeratas õelalt* Noh Keity ma ju ütlesin sulle, et sa hakkad kahetsema

Ma hakkasin ust kinni lööma aga ta takistas ning kõndis suurde tuppa diivani ette, ma seisin ta ees

Rebeca: Lits jäta Marko maha

Mina: ei mõtlegi

Rebeca: vaata ennast, ta ei armastaks sind kunagi. Te läheksite nagunii lahku, sa oled liiga tatt tema jaoks ta armastab siiani mind

Mina: ta on sinusugusest lehmast ammu üle saanud haha ja nüüd on sul aeg hakata astuma siit *ma hakkasin ukse poole kõndima, et ta ära läheks, uks jäi lahti*

Rebeca: ma ei kavatsegi ära minna, sa lits kahetsed absoluutselt kõike, Rene ja Raul on muide minu poolel me hävitame su

Mina: *ma läksin närvi ja kõndisin ta ette tagasi ning hakkasin karjuma* Kas sa oled fucking hull v? Tõmba nahhui siit

Rebeca: nüüd sa küll kahetsed

Ta pani enda koti diivanile ning sain aru, et ta tahab kakelda, ma lõin talle ühe bitchika ja ta üritas mind vastu lüüa aga takistasin teda. Lükkasin ta diivanile ja hoidsin ta kõrist kinni.
Ning karjusime edasi

Rebeca: lase lahti, kuradi metslane ja hull

Mina: jah ma võin olla metslane ja hull aga sina jäta meid rahule

Nägin, et teised tulid trepist alla ning jooksid meie juurde nad olid ehmunud

Hanna: *ta pani käed suu ette korraks* püha neitsi mis siin toimub

Mina: *hoidsin ikka Rebeca kõrist kinni* lehm tapa ära ennast

Rebeca: lase lahti idioot

Liisbeth: näita talle koht kätte

Mina: teie olge vait praegu, *vaatasin uuesti Rebecale otsa ning karjusin ta peale* Ja nüüd kao fucking minema siit

Ma tõmbasin ta püsti ja hoidsin ikka ta kõrist kinni ja viskasin ta ukse taha, Liisbeth viskas talle koti järgi. Lõin pauguga ukse kinni ning ma olin nii närvis. Kaspar ja Silver aitasid mu istuma. Kaspar teab ka Rebecat.

Ma rääkisin neile loo ära ning siis jõudis Marko siia, ta lõpetas palju varem töö ning tuli tegi kalli mulle. Ta oli ka nii vihane Rebeca peale. Me rahunesime kõik veidi ning siis mina ja Marko hakkasime tema juurde liikuma.

Armastus läbi pisarate [LÕPETATUD]Where stories live. Discover now