Armastus läbi pisarate [LÕPETATUD]

"Mu süda tuksub rinnus sinu nimel"❤️

Hommikul...

Tegin silmad lahti ja Marko on juba üleval, ta naeratas mulle, tegi musi ja ütles "tere hommikust mu printsess", naeratasin talle ning ütlesin "hommik mu prints".

Läksime Markoga suurde tuppa tema ema juurde juttu rääkima, Marko isa teeb hoovis mingit tööd vms.

Marko ema: hommikust noored

Mina: hommik

Marko ema: tulge istuge siia

Marko isa: *tuli meie juurde korra* Marko saad mulle veidiks välja appi tulla

Marko: olgu

Marko ema: Keity kuidas sul läheb?

Mina: mega hästi, kuidas teil?

Marko ema: kullakene ära teieta mind aga samuti hästi

Mina: hehe okei, siis super

Marko ema: jääd täna ka siia või lähete sinu juurde?

Mina: vist jään siia, Marko soovis

Marko ema: super

Rääkisime veel veidi Marko emaga ja siis Marko tuli ja kutsus jalutama mind. Panin selga kleidi ja läksime välja jalutama. Meie seltskond kutsub meid pidevalt välja aga me eelistame pigem kahekesti aega veeta.

Kõndisime käest kinni mere äärde ning ma tunnen Markoga iga päev liblikaid kõhus. See on realselt tõeline armastus, mille süda tunneb kohe ära.

Marko: kallis

Mina: jaa musi

Marko: ma olen nii õnnelik, et me oleme koos, armusin sinusse esimesest silmapilgust, sa olid küll metsik aga ma teadsin, et oled imeline neiu

Mina: mina armusin ka sinusse esimesest silmapilgust kuid lootsin, et see läheb üle aga olen ka nii õnnelik, et me koos oleme

Marko: sa oled mu elu mõte, ma ei loobu sinust kunagi, ma ei tee sulle mitte kunagi haiget, isegi kui ma peaksin kuidagi sinu pärast haiget saama. Ma ei loobuks sinust isegi siis mitte, ma armastan sind nii palju tibu

Mina: musi ma armastan ka sind tohutult palju, mu süda tuksub rinnus sinu nimel, kui sinust ilma peaksin jääma siis teen endale lõpu peale kuna ma ei suudaks ilma sinuta olla

Marko: sa ei jää minust kunagi ilma tibu

Mina: ma loodan

Marko: ära looda vaid usu ning tea kallis.

Me kõndisime liival, ning Marko kõdistas mind ning ma kardan meeletult palju kõdi, ma kõdistasin teda vastu ja me naersime.

Järsku nägin eemalt, et meile kõnnivad vastu Rene ja Raul...Ma kohkusin jälle. Marko vaatas mind mures olles ning küsis "Sa tead, kes see teine tüüp on v?"..ma vaatasin talle otsa ja soigusin vaikselt, et "See on..see on Raul..mu ex" Marko nägu muutus vihasemaks ja Rene ning Raul jõudsid meieni.

Raul: oii vaata aga vaata Keity Lumberg isiklikult, hoorad ringi nagu alati. Noh oled ehmunud, et näed mind?

Marko: tead mees...*takistasin Markot*

Mina: kallis ma ise räägin

Raul: hahah "kallis", mis oled temalt juba nikku ka saanud v?

Mina: pane oma fucking lõust kinni juba

Raul: või muidu?

Mina: *astusin sammu lähemale talle* Sa kao minema siit värdjas

Raul: sina lits ei räägi minuga nii

Raul läks närvi ja hakkas mind lööma aga Marko takistas teda ning andis talle ise lõuga. Marko karjus ta peale ning Rene tuli vahele tõmblema aga ka tema sai lõuga. Siis Marko võttis mu käest kinni ja me kõndisime ära. Raul veel karjus järgi "Ära muretse tibuke, ma tulen veel tagasi ja teen sulle palju haiget"

Me kõndisime Markoga koju tagasi. Marko veel üritas mu tuju tõsta ja õnneks sai ta sellega hakkama.