8. Üleloomulikud Olendid

172 19 4
                                    

Uks avanes, kuid seekord oli seal Paul.

"Nonii nonii, vaata aga kes ukse taha tuli.
AB- negatiivne isiklikult." ütles Paul sarkastiliselt.

"Mis sul minu verest? Ning kust sa üldse tead mis vere tüüp mul on?" küsisin ma vihaselt.

" Oi seda on juba kaugelt tunda." ütles Paul.

"Mida ta küll sellega mõtles?" mõtlesin ma.

"I..igastahes. Kus on Adrian?" küsisin Paulilt.

" Teda pole praegu siin." vastas Paul.

"Kus ta siis on?" küsisin ma.

" Sa tõesti oled uudishimulik, nagu Adrian ütles." ütles Paul vastu.

" Vasta mu küsimusele, palun." ütlesin vihasema hääletooniga.

"Tule hiljem tagasi, siis on ta kindlasti kohal." Ütles Paul kinnitades.

Ma läksin siis ära, kuid ma ei suutnud oodata seega läksin raamatukokku, ehk saab sealt mingist raamatust kasvõi mingisuguse vastuse.

Siis ma leidsingi mingi raamatu nimega
,,Üleloomulikud olendid".
Sirvisin ning sirvisin, et leida midagigi sarnast Adrianile.

Kummitus olla ei saa, ei ole ka haldjas loomulikult, ei ole ka goblin kuni äkitselt jäi mulle silma Vampiir.

"Vampiir toitub inimeste või loomade verest.
Vampiiridel olevat palju üleloomulikke võimeid. Nt tuntumate uskumuste kohaselt suudavad nad joosta nii kiiresti, et neid peaaegu ei nähtagi. Nad on inimestest palju tugevamad. Nahk on neil külm ning valge võitu. Vampiirid suutvat ka inimest, kelle verd nad joonud on, vampiiriks muuta." Lugesin ma endamisi ette.

"Mida? Vampiir? Ei..ei. Vampiire pole olemas. Ainult õudusfilmides või ükskõik kus kuid mitte päris elus. See ei saa olla võimalik...
Ometi tunduvad paljud asjad olevat Adriani moodi."

Lugedes ma ei pannud tähelegi, et juba on õhtu. Ma laenutasin raamatu ning siis läksin ära.

"Ema on 3 vastamata kõne teinud. Parem helistan talle tagasi." mõtlesin ma oma mõtetes.

Teel kõndides rääkisingi emaga ning vabandasin, et olin telefoni vaikse peale pannud.

Kuid enne kui koju sain minna soovisin Adrianilt vastuseid, loodetavasti on ta nüüd kodus.
Jõudsin ta maja ette ning lasin kella. Seekord tuligi Adrian vastu.

"Mida sa tahad? Ma hoiatasin sind, et hoiaksid minust eemale." sõnas Adrian.

"Ei, Adrian. Ma pean teada saama." ütlesin ma kindlalt.

"Mida?" ütles Adrian vihase hääletooniga.

"Mis sa oled?" küsisin ma.

"Mis mõttes mis ma olen? Ma olen inimene." ütles ta mulle.

Adrian hakkas midagi ütlema, kuid just siis ilmus kusagilt mu ema välja.

" Elsie! Mida sa siin teed? Sa pidid koju tulema juba ammu."

"Ema.." ma ütlesin.

" Tule kohe siia! Lähme nüüd koju." ütles mu ema kamandava häälega.

Ma vaatasin Adrianile otsa ning siis läksin ema juurde. Ema oli mu peale vihane.

Koju jõudes ta rääkis pika moraali mulle ette, kuidas hetkel on ohtlik käia õues, kuid mind ei huvitanud see ning läksin oma tuppa.

"Ugh, mis mul üldse mõttes oli. Selliseid asju nagu vampiire pole olemas. " ohkasin ma ning viskasin selle raamatu ,,Üleloomulikud Olendid" voodi peale.

"Kuid midagi peab toimuma Adrianiga. Näiteks miks ta ütles, et pean eemale hoidma?
Homme lähen uuesti ta juurde. Ma lihtsalt pean teada saama mis tal hakkas järsku. " mõtlesin ma oma mõtetes.

**** Jätkub...

Loodan, et teile meeldis!💞

Kas Elsie saab teada mida tema eest varjatakse?

Seda saab teada järgmises osas :)

Vampiiri KüüsisWhere stories live. Discover now