Kaunis enesetapp

20

Istusin mitu pikka ja vihmast päeva oma voodil ja keeldusin midagi tegemast. Ma polnud Jaeli kirja siiani avanud, ma ei teadnud, kus ta oli, mida ta tegi, kas ta üldse veel oligi siin, meiega.

Ma igatsesin teda nii väga, aga... ma ei teadnud, kuidas ma võtan vastu need sõnad, mis sellel paberil seisid ja mis olid tema käega kirjutatud.

Tõusin püsti, mu jalad olid nõrgad, sest ma polnud end eriti liigutanud päevade jooksul. Ema lubas mul mõned päevad koolist vabaks võtta, teades kui raskelt ma Jaeliga toimunut läbi elan.

Ma polnud Trued peale seda päeva näinud, mind ei huvitanudki praegu miski muu, kui Jael ja see, et ta oleks veel elus.

Võtsin kapist sooja kampsuni ja koridori nagist jope, sest oli novembri eelviimane nädal ja väljas oli külmaks läinud. Panin jalanõud jalga ja sulgesin enda järel ukse.

Kõndisin mööda teed majadest eemale, pöörasin elamurajooni lõppu jõudes paremale ja kõndisin edasi juba ära tallatud teel ja leidsin end taas sillal, kus olin juba mitmeid kordi käinud.

Istusin silla lõppu rätseppistesse ja avasin ümbriku, kust võtsin välja õhukese vihikupaberi ja nägin sellel juba tuttavat käekirja, mis mulle soojuse hinge tõi.

Tegin selle täiesti lahti ja hakkasin silmi üle tähtede libistama, neelates sõnu kui vastuseid oma küsimustele.

Heiiii, Birdyyyy,

Mina siin, Jael, sinu väga hea sõber (midagi rohkemat ma ju kahjuks olla ei saanud... vist? Aga ole mureta...)

Sa oled imeline tüdruk, kas tead seda? Naljakas on mõelda, et sa olid esimene ja viimane tüdruk, kes minu tunnetest teada sai ja kes mind tõesti aktsepteeris. See andis mulle palju julgust juurde nii, et... aitäh.

Kahjuks ei läinud kõik eriti hästi peale seda... Pilt minust ja sinust kooli peal levimas ja see, kuidas mind lihtsalt minu valikute pärast halvustati ja vastikuks peeti tegi päris haiget, kas tead. Olgu need inimesed igavesti süütundesse uppunud, sest ma ei naase kunagi.

Selleks ajaks, kui sa seda kirja loed, kõlagu see nii klišeelt kui võimalik, olen mina lahkunud, seilan mööda pilvi ja pillan sinu jaoks tähti alla, et sa oma soovid täide saaks viia ;)  See on ainus heategu, mida ma kunagi kellelegi teen. Sina oled headuse inimnäide ja ma loodan, et sinust võetakse õppust.

Birdy, ma tahan, et sa teaks, sa olid minu päästmiseks juba kõik teinud. Sellest kõigest oleks väga hästi piisanud, kui poleks olnud minu teistsuguseid tundeid ja minu erinevust teistest. Näed... Ma ei saa kedagi süüdistustega pilduda, inimesed on juba kord aegade algusest olnud sellised - erinevaid ei võeta kenasti vastu.

Ma ei taha seda kirja pikaks venitada, ei taha siia mingeid masendunud inimesi tsiteerida või mingeid aforisme kirjutada, mis sind nutma ajavad või mis südame murravad või mis tegelikult valed on, sest minu valu ja kurbust ei saa mitte ükski teise inimese väljamõeldud laused edasi anda, seega ma ütlen, et... Birdy, sa oled ikka üks kuradima lahe tšikk, ära lase True'l endaga mängida!

Kuigi... ma pean mainima, te oleks päris sex paar LOL :D  Nüüd ma siis tunnistan seda HAHA eriti heal ajal jõudsin järeldusele, et sellel vanal peerul pole midagi viga ja kui abiellumiseks läheb, siis ütle True'le, et teil on minu õnnistus ;) :D

Ma nüüd siis lähen, ära kurvasta, muidu kurvastan mina ka siin taevas :)

Ma loodan, et saan siin üleval su üle valvata ja sind kaitsta, nagu sina minu eest maa peal hoolitsesid.

Sa väärid parimat, armastan sind,

Jael ♡

Kirja lõpuks olin nutnud terve ookeani pisaraid ja naeratanud ka paar korda, tänu Jaeli huumorile. Sulgesin paberi ja näperdasin seda oma sõrmede vahel, aegajalt naeratades, meenutas Jaeli sõnu.