Me olime koos Signega sisenenud just O2 Arenale. Kuna ta oli saanud need piletid millega me pääseme ka soundcheki ja hiljem veel mingile üritusele, tuli meil varem kohal olla. Signe vedas mind kiiresti ettepoole, ma sain temast väga hästi aru. Ta oli ju nende suur fänn ka. Kui me oma kohtadele jõudsime istusime toolide peale. Soudcheki alguseni oli veel jäänud ligikond 20 minutit.
"Ma ei jõua ära oodata, millal ma neid näen," ütles Signe ärevalt.
"Mhm," vastasin ma ja lappasin telefonis facebooki ajajoont. Ma polnud siia maani hakanud neid googeldama, tahtsin näha mis mulje nad mulle siin jätavad.
Aeg lendas nagu linnulennul ja peagi tulid poisid lavale. Kohe läks siuke kisa lahti. Ma vaatasin Signe poole, kes oli väga vaimustuses sellest. Ma vajusin rahulikult oma istmesse ja kuulasin seda kõik vaikselt pealt. Ma jälgisin vahepeal ka poisse, kes lava peale liikusid. eriti jäi mulle silma pruunide juustega poiss trummide taga. Paaril korral mulle isegi tundus, et meil tekis väike silmside aga võimalik, et see ainult tundus mulle nii. Teistel poistel ei tundunud ka viga olema. Mulle jäid kõrva nimed Calum, Luke, Ashton ja Michael. Järelikult olid need poiste nimed aga kellele mis nimi kuulus, polnud mul õrna aimugi
Kui see lõpuks läbi sai, läksid poisid lava pealt ära, enne olid nad maininud, et varsti näeme jälle. Meid paluti mingisse ruumi minna. Signe, kes kärmelt liikus sai meile kohad esimeses reas: "Nu tänan väga," pomisesin ma omale nina alla. Ma sammusin, tema juurde ning potsatasin tema kõrvale istuma. Paar esimest rida istu põrandal.
"Miks nii ette vaja oli?" sosistasin ma talle.
"Miks? Miks? Eks ikka sellepärast, et ma tahan neile võimalikult lähedal olla," sosistas Signe mulle.
"Ma ei saa ju siin midagi googeldada," ütlesin ma vaikselt. Signe turtsatas vaid selle peale. Ma võtsin oma telefon taskust välja, mul oli plaanis poistest siiski paar pilti klõpsida. Ei teadnud ju millal järgmine kord mingi taoline võimalus avaneb.
Kuskil peale kümmet minutit ootamist astusid poisid tuppa. Nad tervitasid igaüks meid ning tuba täitis koheselt väikese lärmiga. Nad võtsid istet meie lähedal. Mulle kõige lähedamal oli poiss, kellel olid juuksed värvilised, ja kõrvades ka kõrvarõngad. Tema kõrval istus, pruunide juustega poiss, kellel oli huules neet. Nende kõrval oli veel omakorda tumepruunide juustega poiss ja siis minust kõige kaugemal istus minu lemmik. Keda enne trummide taga silmanud olin.
Lärm vaibus ning poisid hakkasid rääkima. Meil lubati erinevaid küsimusi küsida. Samal ajal kui teised küsisid, tegin ma poistest paar pilti, pigem ikka mitu kümend. Eriti palju tegin pilte siiski oma lemmikust. Mingi hetk ütles minu lemmik, kelle nime ma polnud siiani ära suutnu tabada: "Nii, tänane viimane küsimus. Tõstke käed kes tahavad küsida midagi minult?" Terve ruumi käed tõusid ülesse vist peale minu.
"Ma valin sinu, minu paremalt käelt esimesest reast esimene," ütles ta ning vaatas minu otsa.
"Minu?" küsisin ma üle, et veenduda kas see olin ikka mina.
"Jah, sinu!" ütles ta, naeratus suil.
"Aga ma ju ei tõstnud kätte," üritasin ma ennast kuidagi sellest olukorrast päästa.
"Aga see selle asja ju huvitavamaks teebki," lausus ta. Ilmselgelt oli see naljakas olukord. Tema näol paistis kogu selle juttu saatel väike muie.
"Eem, eks ma pean siis küsima midagi," ütlen ma, mõnda sõna venitades
"Pead ja," lausu ta,"ja mis on siis sinu küsimus?"
"Mul on üks küsimus, mis koosneb põhimõtselt kahest küsimusest. Kas see on okei?" küsisin ma. Kõik turtsatasid selle peale, ega mullegi tegi see natukene nalja.
"Ikka on," ütleb ta ning naeratab laialt.
"Tõde või tegu?" küsisin ma. Kõik hakkasid selle peale naerma, isegi mina.
"Nii lihtne küsimus või?" küsis ta."Ma valin teo," lisas ta.
"Eem, kui te olete lava peale, siis sa pead kutsuma ühe fänni lavale ja pead talle andma valida kas tõde või tegu," laususin ma muie näol. Fännide hulgast oli kuulda rõõmuhõiskeid, igaüks ju tahtis saada lavale.
"Oh, selle peale ma poleks vist ise mitte kunagi tulnud," lausus ta," aga ma teen selle ära." Kogu ruum vistis selle peale kisama, eriti tema fännid nähtavasti.
Peale minu küsimust see lõpeski. Poisid lahkusid seal ja meiegi läksime tagasi areenale, kus pidi hakkama tunni aja pärast kontsert. Me istusime Signega oma kohtade peale.
"Milline poiss sinu lemmik ka nendest on?" küsisin ma, kui me olime natuke aega lihtsalt istunud.
"Calum," ütles ta mulle naeratadest.
"Milline see neist oli? Kus ta istus seal?" küsisin ma.
"Sa ikka ei tea neist mitte midagi," ütles Signe naeru turtsakate vahel.
"Ei tea jah, ma ei tahtnud neid googeldada enne tänast," laususin ma vabandavalt.
"Ta istus meie suhtes, paremalt poolt teisena," vastas ta.
"Aa, ta istus siis minu lemmiku kõrval. Ta on ka päris nummi," ütlesin ma ja võtsin oma telefoni, et kella vaadata.
"Kes su lemmik on?" küsis Signe erutatult.
"Nu see kes istus muidu soundcheki aeg trummide taga ikka."
"Aaa sa mõtled Ashtonit," ütles ta. Signe oli silmnähtavalt õnnelik selle üle, et mulle ka keegi sellest bändist meeldib. Eks ole tore, kui sul on ka sõpru, kes fännavad sama bändi mis sina.
"Ah või selline on ta nimi," ütlesin ma igat sõna aeglaselt välja hääldades. Signe hakkas selle peale naerma.
Tund aega möödus linnu lennu ja peagi hakkas kontsert peale. Alustuseks oli mingi soojendus esineja, kellest polnud meil Signega sooja ega külma. Ja kui nemad läbi olid, oli aega 5sos'i poistel lavale tulla. Nende lavale saabumine täitis kogu areena suur suure kisaga. Ka Signe minu kõrval karjus ja tegi igasuguseid muid liigutus ja hääli. Kõrvalt vaadates nägi see nii kahtlane välja ja mind ajas see päris mitu korda naerma. Poisid alustasid esimese lauluga ja peagi asendus suurem kisa, hoopis laulu sõnadega. Nii oli umbes möödunud pool kontserdist, kui Ashton teatas.
"Enne, kui me kohtusime osade teiega, anti mulle üks väike ülesanne," ütles ta mikrofoni, "nimelt paluti mul üks teie seast kutsuda lavale ja talle anda valida kas tõde või tegu. Nimelt anti mulle samamoodi valida kas tõde või tegu ja mina otsustasin teo kasuks," kogu areena pistis kisama. Kelle unistus see siis poleks, minna lavale ja kohtuda lähedalt poistega. Eriti veel kui sa saad ühelt poisilt mingi ülesande
Ashton tuli ja kõndis lava ääres, kohe kui ta meie poole jõudis ütles ta mikrofoni.
"Ma valin sinu, seal kolmandas reas musta pluusiga," ütles ta ning osutas minu suunas.
"Miks jälle mina," ütlesin ma Signele, kui ma olin ringi vaadanud ja avastanud, et meie lähedal pole mitte ühtegi teist tüdrukut musta pluusiga. Ta kehitas vaid õlgu mulle. Ma otsustasin näpuga enda suunas, andes märku, et kas ikka kindlasti mina.
"Sina jah," ütles Ashton kavalalt naeratades mikrofoni. Mis mul siis muud üle jäi, kui ennast lavale vedada. Mina aidati lava peale ja peagi seisin ma Asthoni ja teiste poiste kõrval.
"Sina andsin mulle valida kas tõde või tegu," ütles ta.
"Nu andsin ja aga ma ei arvanud, et sa mind lavale vead," laususin ma mikrofoni ja silmitsesin rahvast," ma lootsin, et see saab olla mõni teie, suurest hulgast fännidest, kes siin praegu on."
"Kas sa siis ise polegi fänn?" imestas värvilise peaga poiss.
"Kui aus olla siis mitte, ma tulin koos oma ema õe tütrega siia. Tema on teie suur fänn," laususin ma.
"Aga sellest olenemata, saad sa valida kas tegu või tegu?" ütles Ashton kavalalt naeratades.
Ma turtsatasin: "Tõde ei saagi valida või?"
"Mkm," ütles Ashton ja raputas pead.
"Nu mis mul siis muud üle jääb kui tegu valida," laususin ma. Karta oli, et ega sealt mitte midagi head ei saa tulla.
"Nii eeem... anna oma telefon," ütles ta ning sirutas oma käe välja.
Ma ulatasin oma telefoni Ashtonile. Ta haaras sellest kinni ja avas minu telefoni,
"Sul polegi koodi peal," imestas ta. Ma raputasin pead. Ta toimetas midagi mu telefonis ja järgmisel hetkel kamandas ta poisid enda juurde. Ja siis läks selfide maraton lahti.
"Sa pole küll fänn aga kalli võid sellegi eest saada," ütles värvilise peaga poiss. Ma naeratasin ja kallistasin siis teda, sama tegin ka kahe teise poisiga. Kui ma lõouks tagasi Ashtoni juurde ringiga jõudsin kallistasin ka teda.
"Mis sa mu telefoniga siis veel peale hakkasid, peale piltide tegemise?" küsisin ma.
"Follosin ennast ja poisse sinu twitteriga ja tegin sinu alt paar postitust," lausus ta naeratus näol.
"Siga," ütlesin ma talle ja müksasin teda. Ashton vaid hakkaks selle peale naerma. Peale seda sain ma lavalt alla. Sammusin siis kiiresti Signe juurde, kes oli vaimustusest sellest, et ma lavale poiste juurde olin saanud. Aga eks ta oleks ju ka tahtnud minu nahas olla. Ma seisin oma koha juurde ja kuulasin poiste kontserdi edasi, mul oli pärast hotellis plaanis vaadata millega nad hakkama said. Ülejäänud kontserdi jooksul nägin ma Ashtonit minu poole vaatamas. Või pigem selles suunas ikka kus mina asusin.
***
Tagasi hotellis olles viskasin ma ennast väsinult voodi peale pikali ja haarasin oma telefoni järgi. Selle kätte saanud avasin ma ekraani ja vaatasin kõigepealt pilte. Seal oli nii Asthonist, kui ka teistest poistest üksi pilt. Oli päris mitu gruppi pilti ja neid pilte ka kus neid vähem oli kas kahekesi või kolmekesi. Mitmel pildil oli poistel loll nägu peas. See järel avasin twitteri ega seal olukord parem polnud. Mul oli ka mitmeid jälgijaid juures ja ära sa imesta, üks neist oli Ashton. Siis mulle tuli meelde, et Ashton mainis midagi twitterisse kirjutamisest minu alt.
@LiisuKask Mul on peenis xxx
@LiisuKask Kas keegi mu sokki on näinud?
@LiisuKask Ma olen väike Siga :P
"Ta on õel," ütlesin ma.
"Kes?" uuris Signe.
"Nu kesse veel siis kui Ashton," laususin ma.
"Mis ta tegi siis?" küsis ta.
"Vaata twitterisse." Mõne hetke pärast hakkas Signe kõva häälega naerma.
@LiisuKask @Ashton5SOS Sa oled õel!!
@Ashton5SOS @LiisuKask Ei ole, ma olen armas ikka :) :*
@LiisuKask @Ashton5SOS Ah käi sinna samusesse....
Ma sulgesin twitteri ning heitsin selili.
"Kas sa tahad täna veel midagi ette võtta?"
"Jap, poisse minna otsima," lausus Signe.
"Kas sa siis väsinud polegi w?" imestasin ma.
"Olen, aga poiste nimel olen ma valmis vastupidama," lausus ta.
"Pean ma ka kaasa tulema?" küsisin ma Signe käest.
"Praegu mitte, aga sa võiksid kuskil tunni pärast mind otsima tulla või nii, ehk on mul midagi vaja," vastas Signe mulle ja vahetas ise samal ajal riideid.
"Okei, ma jätan meelde," laususin ma ja süvenesin raamatusse, mille ma kaasa olin võtnud. Kümnekonna minuti pärast oli Signe läinud.
Ma olin raamatusse nii süvenenud, et tunnist sai ootamatult pool teist tundi võib olla isegi rohkem. Ma ajasin kiiresti omale kargud alla ja läksin Signet hotelli peale otsima. Ma leidsin tema ja veel mõned tüdrukud järgmiselt korruselt. Enam vähem meie hotelli toa pealt.
"Hei Signe, sorry et ma varem ei tulnud. Ma kaotasin ajataju," laususin ma kui ma oli talle üsna lähedale jõudnud. Aga just siis, kui ta tahtis hakata mulle vastama astusid nurga tagant välja poisid. Tüdrukute tähelepanu läks kohe neile. Mina seisin seal nagu lollakas, kes ei osanud midagi peale hakata.
"Sina siin!" imestas Ashton kui ta mind nägi.
"Juhtub," ütlesin ma ja naeratasin talle.
"Kindel, et sa ikka fänn ei ole?" pilkas ta mind.
"Täiest kindel. Signe lihtsalt tahtis, et ma tunni aja pärast teda otsima tuleksin. Äkki on tal midagi vaja või nii. Aga ma sattusin lugemisega hoogu ja tunnist sai hoopis poolteist tundi kui isegi mitte rohkem. Ja kui ma siia jõudsin, siis te põhimõtselt olitegi kohe siin," seletasin ma talle.
"Jajah, räägi aga," ta nägu katis lummav naeratus, millesse võis armuda. See kõlas nagu ta ei usuks mind. Aga vahet pole, niikuinii ma ei kohtu temaga enam.
Poisid andsid veel mõned pildid ja autogrammid ning suundusid oma tubade poole. Meie Signega aga läksime oma toa suunas.
"Ma ka koguaeg põrkan nendega kokku," torisesin ma.
"Kui ma oleksin sina, siis oleksin just õnnelik, et ma nendega nii palju kokku trehvan," ütles Signe.
"Kahjuks ei ole sina mina," torisen ma ning avasin hotelli toa ukse.
"Njaa, mul on sulle tegelt üks jutt ka," lausus Signe.
"Mis sorti?"
"Eeem, ma ei tea kas see sulle nüüd nii võrd meeldib, aga me emaga saime ka homsele kontserdile piletid!" viimase lõppu ta pigem hüüatas kui ütles välja.
"Ära tee nalja palun," laususin ma surm tõsiselt.
"Ma ei teegi, kohad on nata kehvemad, aga sellest hoolimata me näeme neid jälle homme soundchekis," vastas Signe ning plaksutas käsi rõõmsalt kokku.
"Ma suren sinna homme ära," virisesin ma.
"Küll sa üle elad selle," lohutas Signe mind.
"Ma pean siis vähemalt nende nimed homseks selgeks saama. Arvata on, et ma nähtavasti homme nii kergelt ei pääse, kui nad mind jälle märkavad," mõtisklesin ma kõva häälega.
"See ju lihtne, Calumit ja Ashtonit sa tead. Värviliste juustega on Michael ja see teine kutt on Luke," seletas Signe mulle.
"Räägib see kes on neid tükk aega fännanud," torisesin ma.
***
Ma ärkasin selle peale ülesse, et mul telefon helises kapi peal. Ekraanil ilutses ema, võtsin kõne kähku vastu ja ütlesin, et ta ootaks. Liikusin kiiresti vannituppa, et Signe und mitte segada.
"Hei emps! Saan nüüd rääkida," ütlen ma torusse.
"Hei kullake! Kuidas teil seal ka läheb? Kuidas eilne kontsert ka oli?" vuristas ema mitu küsimust mulle kohe ette.
"Meil läheb hästi emps. Eilne kontsert oli päris lahe. Ma jõudsin lavale lausa, kujutad sa ette? Nagu reaalselt, ma ei tõstnud kätki ja Ashton, üks poistest sealt bändist ütles, et ma pean talt küsimuse küsima ja selle küsimuse pärast ma pidin pärast lavale minna. Nagu reaalselt?!" jutustasin emale. "Oh ja mis kõige hullem, ma pean sinna täna jälle minema," nentisin ma.
"Oh kullake, siis sul ikka vedas ju. Küll sa selle üle elad," rääkis ema teisel pool toru.
"Sa räägid juba nagu Signe," vastasin ma,"aga kuidas teil ka läheb?"
"Meil läheb isaga väga hästi. Igatseme sind tohutult."
"Mina igatsen teid ka väga," laususin ma.
"Ma pean nüüd kullake minema, varsti näeme. Hästi kallis oled."
"Teie ka, kalli kalli!"
"Kalli kalli sulle ka. Tsau!"
"Tsau ema!" ma katkestasin kõne ja silmitsesin enda peegel pilti peeglist. Ma haarasin oma telefoni ning suundusin magamistupp tagasi, kui seda nii võib nimetada.