Kätte oli jõudnud laupäeva hommik. Külaliste tulekuni oli jäänud veel paar tundi kui ma lõpuks unest ärkasin. Vahetasin riided ning võtsin suuna köögi poole, kus ema juba hoogsalt toimetas.
"Hommikust Liisu," tervitas ema ning keskendus uuesti kokkamisele.
"Hommik," vastasin ma ning avasin sama hetkel külmkappi. Võtsin sealt välja või, saia ja juustu ning asetasin need köögilaua peale. Tegin endale paar võikut ja panin ülejäänud kraami tagasi külmkappi. Haarasin lauapealt piima kannu ning kallasin omale tassi piima. Võtsin oma söögi ja panin need söögilaua peale ning istusin selle taha.
"Kas sa saad laua ära katta elutuppa kui sa söömise lõpetad?" uuris ema minu käest.
"Ikka," vastasin ma täis suuga. Ema raputas pead ja segas panni peal mingit rooga. Sõin kiiresti oma toidu ära ja panin sööginõud kraanikaussi. Lükkasin veel tooli laua alla, enne kui köögist lahkusin ja elutuppa läksin.
"Hommikust kullake!" tervitas isa mind, kes diivani peal vedeles ja telekat vaatas.
"Hei paps," vastasin ma ning suundusin kappi juurde, kust nõusid võtta. See oli suur, heledast puidust ning klaasustega puhvetkapp, kuhu oli pandud nõud, mida kasutati siis kui külalised tulid. Tegin ühe klaasustest lahti ja haarasin kuus taldrikut, mis olid üksteise otsa asetatud. Taldrikute ääri katsid kuldsed nikerdused. Ema oli need saanud paar aastat tagasi taaskasutus keskusest ja oli neisse silmapilkset ära armunud. Nii et jah, pärast seda päeva kaunistasid nad meie puhvetkappi seestpoolt.
Tõstsin taldriku hunniku kappi ääre peale, ning otsisin sealt samast veel välja kohvikruusid, mahla tassid ning noad, kahvlid ja lusikad. Kõik toetasin kapi ääre peale.
"Kurat," vandusin ma kui mulle tuli meelde, et ma polnud puhast käterätti kaasa võtnud millega taldrikud üle käija enne kui need laua peale panna.
"Millega kurat hakkama sai?" lõõpis isa minu kallal.
"Jättis käterätti toomata," vastasin ma talle naerul sui. Isa turtsatas selle peale ja ega mul muud üle jäänud, kui minna kööki ja üks tuua.
Tagasi jõudnud, haarasin esimese taldriku pihku ja tegin selle puhtaks, sama tegin ka teistega. Seejärel asetasin need laua peale, vaevalt oli ma jõudnud panna viimase asja lauale, kui ema hõikas:"Liisu, tule siia!"
"Kohe!" hüüdsin ma vastu, ning viskasin rätiku diivani ääre peale ning tormasin kööki.
"Mis on emps?" küsisin ma kööki jõudes emalt.
"Saad sa salati valmis teha? Kõik vajaminev on laua peale pandud," küsis ema.
"Ikka saan, ma saingi just laua kaetud," ütlesin ma ning võtsin noa ning asusin kurki hakkima.
"Väga hea," ütles ta ning askelda edasi.
Kui ma valmis sain salatiga, oli veel pool tundi külaliste saabumiseni jäänud ning ma lippasin oma tuppa riideid vahetama. Ma otsustasin ühe tumesinise kleidi kasuks, mis ulatus mulle natukene ülespoole põlvi. Kleidi selga saanud, kammisin ma juuksed läbi ning sättisin klambriga juuksesalgu natuke tahapoole kinni, et see mul koguaeg ette ei vajuks. Ma polnud just selline tüdruk, kes kannaks juukseid koguaeg lahti. Endaga valmis saanud läksin ma tagasi elutuppa kus olid ema ja isa kes olid mõlemad ka juba riided ära jõudnud vahetada. Isa kandis triiksärki ja teksaseid, seevastu ema oli omale heledates toonides kleidi selga pannud, mis sobis talle nagu valatult.
***
Istusime kogu perega eestoas ja ootasime emaõe Kätlini ja ta mehe Marguse saabumist. Neil on minust neli aastat noorem tütar, kelle 14 sünnipäeval me paar nädalat tagasi käisime.
Mõne minuti pärast helises uksekell, ja nagu käsupeale olime kõik kolmekesi püsti. Isa läks esimesena esiku poole, temale järgnes kohe ema ja kõige taga tulin mina. Isa avas ukse ja sealt vaatas vastu neljakümnendates naine ja umbes sama vana mees. Nende selja taga oli märgata ka nende tütart, kelle juuksed olid õrnalt lokkis.
"Tervitust, astuge edasi!" tervitas isa neid, ka minu ja ema tere järgnes isa omale.
"Tere Toomas ja tere naised!" tervitas Margus ning teised tervitasid meid ka seejärel astusid nad korterisse. Külalised võtsid väliriided seljast ning asetasid need nagisse ukse kõrval. Ma liikusin eestoa suunas, et külalised ka saaksid esikust tulema. Koridorist oli juba kuulda ema ja ta õe rõõmsat sädinat. Nad olid eluaeg nagu parimad sõbrannad olnud. Nende tütar Signe tuli esimesena suurde tuppa:
"Hei, kuidas läheb?" küsis ta.
"Ikka hästi ja sul endal?" küsisin ma vastu.
"Ka päris hästi," ütles ta ja võttis diivanil minu lähedal istet, "kas see mitte pole nii armas, kuidas nad on nagu kaks parimat sõbrannat, mis siis et nad on õed?"
"On, ma olen alati imestanud, kuidas nad saavad üksteisega läbi. Ma pole veel mitte ühtegi tüli kuulnud," vastasin ma.
"Eks, ja siis kui ise mõtled et kas sa suudaksid nii läbi saada oma õe või vennaga, siis see tundub nii võimatu missioonina," ütles Signe ning samal hetkel sisenesid meie emad, kes õnnelikult millegi üle arutasid. Me vaatasime üksteisele otsa ja naeratasime laialt üksteisel:
"Ma olen sinuga täiesti nõus."
Isad tulid sammuti nende abikaasade järel suurdetuppa ja võtsid istet meie vastas.
***
Paari tunni möödudes turgatas aga Kätlinile midagi ja ta lausus; "Liisu ma tahtsin sinu käest midagi küsida."
"Nu lase tulla," ütlesin ma.
"Vaata, ma ei tea kas sa tead aga Signele meeldib üks bänd, mis ta nimi nüüd oligi... aaa see 5 Seconds Of Summer, neil tuleb tuur eks ja siis ma mõtlesin. Kas sa oled nõus koos Signega sinna kontserdile minema, ma ei usu, et ta meid vanainimesi sinna endaga kaasa tahab?" rääkis ta, peale oma juttu lõpu olid kõigi pilgud minule suunatud. Signe pilgust võis selgelt välja lugeda, et ta ootas minu suust "jahi" ja kuna mul polnud temaga sinna koos minemise vastu siis ma ütlesin: "Ikka olen nõus."
"Jess!" hüüdis Signe ja tormas mind kallistama. Ülejäänud õhtu möödus väga rõõmsalt, Signe oli ka palju rõõmsam kui enne, ju siis ta teadis, et ema tahab seda minult küsida ja oli mures minu vastuse pärast.
Kui nad lõpuks ära läksid, aitasin emal nõud kööki viia ja seejärel liikusin kiiresti oma tuppa, et saaksin kleidi ära võtta ning juuksed hobusesabasse panna. Seda teinud panin ma arvuti käima ja logisin facebooki sisse, kus oli mulle tulnud mitu teadet, nende seas oli ka uus sõbrakutse, kelleltki A-lt. Võtsin siis tema sõnumi akna lahti ja kirjutasin:
Liisu Kask: Kes oled?
Ei läinud palju mööda kui tuli vastus
A: Eem, inimene olen viimaste andmete järgi :)
Liisu Kask: haha hea nali aga miks sõbraka saatsid?
A: Eemh, niisama...
Igav on :P
Liisu Kask: ok A
Vastasin ma ning võtsin ta sõbraka vastu. Seejärel panin facebooki kinni ning vaatasin veel twiterisse ja veel mõnele lehe. Kui internetist villand sai siis logisin minecrafti sisse.
Umbes kella 12 paiku sai uni must võitu ning ma ronisin voodisse ja just siis kui ma hakkasin magama jääma, tuli mulle meelde, et ma ei pesnud oma hambaid puhtaks.
"Persse," ütlesin ma ja ajasin ennast suure vaevaga voodist välja ja suundusin vannituppa. Tegin seal hammastele kiirpesu ja pärast seda vajusin oma voodis sügavasse unne.
***
Mõne nädala möödudes tuli mulle Signelt facebookis kiri
Signe Kallas: Hei Liisu, me ostsime emaga piletid ära
Liisu Kask: Hei hei, millal see toimub ja kus?
Signe Kallas: inglismaal, 7 aprillil
Liisu Kask: oki, kuhu piletid saite?
Signe Kallas: üsna lava lähedale
Liisu Kask: oki, oled põnevil? :D
Signe Kallas: loll küsimus, muidugi ma olen ju põnevil :D
Liisu Kask: :D aaa aga mis lennupiletitega saab ja ööbimisega :P
kas te need ka broneerisite ära?
Signe Kallas: jap, kõik tehtud :D
nüüd jääb ainult oodata :D
Liisu Kask: jap, nüüd jääb ainult oodata :D
Sellega lõppes meie vestlus ja ma logisin ennast facebookist välja.