Aurora ja tema klass lähevad nädalaks lõpureisile Pariisi. Ühel õhtul otsustatakse minna kohalikule peole. Peol kohtab Aurora üht poissi Maxi. Nad said kohe jube hästi läbi, või oli see sellepärast, et Aurora ei olnud just kõige kainem igastahes peo...
Pakis oli valge kaart musta lipsuga... Avasin kaardi ja seal oli kirjas.
Kallid Aurora ja Karen. Olete oodatud Thomase matustele. Laupäeval kell 11:00, kohalikus kirikus.
Melissa
Kirja lõppu jõudes olid juba terve hunnik pisaraid alla veerenud, kui ma täiesti aru sain, et isa enam pole hakkasin kõvasti nuuksuma. Ema tormas uksest sisse ja nägi kaarti mu käes ning luges ka ise seda.
"Kullake" sõnas ta, kui ta kaardi ärablugenud oli, ise nuttes ja kallistas mind tugevalt...
"Issit pole enam" ütlesin nuuksatuste vahel. Ema üritas mind rahustada aga mina läksin ainult marru. Raputasin ema haardest lahti ja lõin käega täie jõuga vastu seina, ma isegi valu ei tundnud aga mu nukid hakkasid veritsema. Libisesin mööda seina nagu elutu olend maha...
"Appi Aurora, rahune kullake, kõik saab korda" sõnas ema ja tuli minu kõrvale maha ja tegi mu veristele nukkidele musi.
"Tule, ma puhastan su nukid ära." ütles ta ja võttis mu käest kinni ning siis läksime koos vannituppa.
Olen juba kaks tundi voodis tundetult istunud ja veel ühe koha peal ka. Ma ei suuda uskuda, et issit enam pole. Mis siis, et tal teine pere oli... ta ikkagi armastas mind ja käis minuga väljas, kuni ma vanemaks sain, alates 15.dast eluaastast hakkasin ma temalt regulaarselt taskuraha saama ja sünnipäevadel käisime me isegi koos söömas. Aga miks ta suri üldse? Ma lihtsalt ei suuda seda ära jagada... ta oli kõigest 44.aastat vana... ja mina ei tea, et tal mingeid haigusi oleks olnud. Minu mõtteid katkestas ema, kes tuppa astus.
"Ta sattus avariisse..." sõnas ta kurva tooniga ja sulges mu ukse uuesti, sest ma palusin rahu ja vaikust ennem.
See vastab mu küsimused... pühkisin oma vesised silmad ära ja läksin vannituppa, et kähku duši all ära käia. Ma pidin täna veel Maxiga kokku saama. Äkki ta jätab mind maha? Siis ma tõesti ei tea, mida ma teen. Tõsiselt. Ma vist lukustaks ennast oma tuppa kinni. Ugh. Ma mõtlen liiga palju.
Kui duši all käidud, siis panin juuksed hobusesappa ja pesin oma hambad ära. Meiki ma ei teinud, sest mul polnud tuju selleks... Riided valisin kõik mustad, mina väljendan enda kurbust riietega ja alati kui ma üleni musti riideid kannan, tähendabki see minu puhul seda, et ma olen kas kurb või vihane. Täna see esimene, kahjuks või õnneks, ei tea mina. Ohkasin ja sammusin oma toast välja. Kirjutasin Maxile, et ma tulen jala, sest ma tahtsin oma mõtteid värskendada ja mulle meeldib lihtsalt jalutada ka.
~15 minutit hiljem
"Mõtlesin juba, et sa ei tule" sõnas keegi mu selja tagant, keerasin ümber ja nägin Maxi. Loomulikult tahtsin teda kallistada ja musitada, aga ma pean ennast tagasi hoidma. Sest ma ikka veel ei tea kes see K on...
Naeratasin talle nõrgalt, ilmselt nägi ta ka mu silmadest kurbust. Ta sammus minu poole ja võttis mu põsed oma käte vahele.
"Mis juhtus?" küsis ta murelikult.
Neelatasin tugevalt.
"M-mu isa... ta suri avariis" vaevalt jõudsin oma lause lõpetada ja pisarad ähvardasid jälle tulevat, tundsin tugevat klompi oma kurgus.
Max ei öelnud midagi vaid tõmbas mind enda sooja embusse. Ainult tema käte vahel suudan ennast sellises olukorras paremini tunda. Kuid pisarad mu silmadest jooksid ikkagi, Maxi särk on nüüd märg.
"Ma armastan sind..." sõnas ta vaikselt mulle kõrva ja tegi mu peale musi. Ajasin oma pea rohkem tema kaela vastu ja sosistasin siis..
"Mina sind ka... aga kes see K on?"
"Tule." sõnas ta ja võttis mu väikse käe oma suurde kätte, ma panin alles praegu tähele, kui hästi meie käed üksteisega kokku sobivad.
Kõndisime koos mööda liiva ja jõudsime platele. Maxil oli platele pandud suur tekk, mille ümber olid küünlad ja muidugi suur pitsa karp. See on küll lihtne, aga mulle meeldibki lihtne. Vaatasin talle nüüd juba suurema naeratusega otsa ja ta naeratas vastu.
Istusime koos maha, mina Maxi kaisus ja sõime paar lõiku pitsat...
"K, või Kate... ta oli mu lapsepõlve parim sõber, noo mina olin temasse armunud aga siis kolis ta ära ning isegi ei suvatsenud minuga ühendust võtta" sõnas ta ohates.
"Aga miks ta sulle selle sõnumi saatis?" küsisin oma pead tema poole keerates.
"Ta tuli tagasi Eestisse ja ütles, et ta tahab mind tagasi. Et ta oli mind alati armastanud ja nii edasi... saad aru ta ütles mulle, et ta unustas minuga ühendust võtta"
"Bitch.." ütlesin vaikselt. Selle peale Max turtsatas veidi.
"Aga, kas sa ikka armastad teda?" ütlesin peaaegu, et sosinal. Kartsin vastust.
"Ei. Ei Aurora, ma ei armasta teda. Mul oled vaid sina ja ma ei taha kunagi kedagi teist." ütles ta mulle otsa vaadates. Ta vaatas algul mu silmi aga siis mu huuli. Ja siis suudles ta mind. Rääkisime mu isast ja mõndadest asjadest veel.
"Kas sa tahad, et ma su isa matustele kaasa tuleksin?" küsis ta.
"Kui sul midagi selle vastu ei ole.." vastasin häbelikult.
"Kui see su tuju tõstab siis ma tulen. Ma ei saa sind niimoodi kurvalt ja katkiselt vaadata. See teeb ka mulle haiget." sõnas ta ja kallistas mind. Ta lõhnab ikka nii hästi.
Hakkasime ära kõndima rannast aga mul tuli üks väike idee... ma lükkasin Maxi vette, aga ta jõudis mind ka kaasa haarata. Miks tal nii kiire reaktsiooni võime olema peab??
"Lollakas" sõnasin pahuralt talle, kui vee alt üles tõusime.
"Sinu lollakas" ütles ta muiates ja haaras mind sülle ning siis kõndis ta veest välja.
Koju jõudes helistasin Lianele ja rääkisin talle ka kõigest mis juhtunud oli. Mul on nii vedanud oma parima sõbrannaga, ta oskab alati mu tuju parandada ja õigeid asju öelda. Hetkeks kadusid ka mõtted isast eemale, aga vaid hetkeks...
auroramets
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
rest in peace dad. ilysm x #väikemina
Liked by bbyliane, maxlu and 219 others. Comments blocked.
Hei! Kui meeldis ärge unustage vote'da ja üks random küsimus, kuidas teile mu tehtud uus cover/raamatukaas ka meeldib? + mul on ka kirjutatud juba uue raamatu esimene osa, niiet kui see raamat ükskord läbi saab siis avalikustan oma uue raamatu!! :)) Lähemalt oma uuest raamatust teatan teile tulevikus.
