She's in love with a gangster

14. Hispaania!

Lennujaama ees seisid neli lamborghinit, mis kuulusid poistele.

Kõik olid musta värvi ning nägid ilusad ja uued välja. 

Trey küsis autovõtmed infolauast ja me saime autodesse sisse minna.

Trey käivitas mootori ning teised tema järel. Poisid vaatasid autoakendest üksteisele otsa ning muigasid.

"Valmis, printsess?"  küsis ta minu käest.

Oh, jeesus. Nad tahtsid võistlust teha.

"Jap," noogutasin ning Trey tegi mingi imeliku pöörde ja peagi kimasime mööda linna ringi.

Meie Treyga olime kõige ees, kuid ega teisedki väga kaugel olnud.

Jocelyn ja Brent olid meie taga ja Trey ei lasnud neid mööda.

Kuigi mulle kiirus väga meeldis, palvetasin sisimas, et ma ellu jääksin.

Sõitsime umbes viis minutit ning lõpuks jõudsime ilusa villa juurde.

See oli tõsiselt ilus, suurem ja ilusam kui Treyl ning maja ees seisid erinevad sportautod.

Parkisime oma auto ära ning teised autod jõudsid ka kohale.

"Meil ei ole enam mõtet üritadagi, Trey koguaeg võidab," virises Ryan.

Brent üritas Jocelyni suudelda aga tüdruk põikles minema.

"Järgmine kord võida, siis saad musi," ütles ta.

"No aitäh, Trey. Sinu pärast ma kaotan naised ka ära."

Trey naeris ning põimis oma käe mu ümber.

Väljas oli nii mõnus, soe ilm.

Hakkasim ukse poole kõndima kui järsku tuli uksele üks naine, kelle taga seisis veel üks mees.

"Trey, appi kullakene!" jooksis naine Trey juurde ning kallistas teda.

"Ema, sa teed mul margi maha," naeris Trey.

"Sa jää vait, ma igatsesin sind," vaidles ta ema vastu.

"Kullake, sa lämmatad ta ära," naeris mees tema taga. Tal ol selline tugev mehine naer, umbes nagu Treylgi.

Lõpuks lasi naine temast lahti ja vaatas mulle naeratades otsa.

"Ja kes see ilus neiu on, Trey?" küsis ta ja jälgis meie põimitud käsi.

"See on Allison, minu tüdruk."

Naeratasin laialt, kui Trey muutis oma kohta ning tuli mulle selja taha ja pani oma käed ümber minu.

"Appi! Miks sa mulle varem ei rääkinud, et sul tüdruk on?!"

Naine tuli mind kallistama ja ma kallistasin teda vastu.

"Oli ka aeg, et Trey omale silmarõõmu leiab. Aga igatahes, mina olen Emma, Trey ema."

"Ja ma olen Xavier, Trey isa," Xavier hoidis oma kätt mu ees, millest kohe haarasin. 

"Aga lähme sisse."

Liikusime kõik sisse ja las ma ütlen teile midagi, see maja nägi seest suurem välja kui väljast paistis.

Me kõik saime endale toad, ka Theresa sai omale eraldi toa peale pikka vingumist. Jah ta oli ikka veel meiega. Ega tal eriti mingisugust valikuvõimalust olnudki. 

Hispaaniat ta ei tundnud ja Tristan teda koju ei kavatsenud saata (idioot). 

 Vahetasin meie toas peegli ees riideid, sest mul olid valed riided sellise ilmaga. Väljas oli uskumatult palav ja päike kõrvetas juba peaaeu nägu.