Sina, sa rikkusid mu

5. Hayley POV

Avasin uuesti kapi ja võtsin välja mingi pluusi, jaki ja teksad. Asetasin need selle noormehe voodile.

Vaatlesin neid korraks. Need peaksid küll talle meeldima.

"Riided on valmis!" karjusin ja kõndisin ukse juurde.

See noormees astus tuppa sisse ja jäi seda riietust vaatlema. Ta näol mängles muie.

Järsku käis uksekell ja ta lausus: "Mine ava uks!"

Noogutasin ja sammusin ta toast välja. Ma tunnen ennast siin majas mitte kellegina, kuid mujalt ma ju tööd ei ole siiani saanud. Kuna ma olen kõigest 15.

Avasin ukse ja mulle vaatas vastu mingi naine. Ta näoilme muutus kohe mingi 100 protsenti. Ilmselt ta ootas, et uksele tuleks see noormees.

"Kus Hayden on? Kes sa veel oled?" ütles ta viimast jälestusega.

Hayden?! See on siis selle noormehe nimi?

"Noormees on oma toas ja ma olen siin majas teenija," ütlesin vaikselt. Ma loomulikult ei teadnud, et kas ta seda kuuliski.

"Ahah, mine kutsu ta siis siia. Mul pole aega oodata," karjus ta.

Pööritasin silmi ja läksin ülemisele korrusele. Ja astusin Haydeni tuppa sisse. Ta vahetas just samal ajal riideid ja ta ülakeha oli paljas.

"Eeh.. vabandust," kogelesin, "Noormees Hayden. Üks naine ootab teid all."

Ma ei lahkunud siiski sealt ruumist, vaid jõllitasid teda. Miks ma nii tegin?

"Mine nüüd," lausus ta muiates.

"Jah," kogelesin ja tormasin sealt toast minema.

Selle noormehe ehk Haydeni perekond vallandab mu nüüd kindlasti. Miks ma unustasin jälle koputada? Mis mul viga on?

Jäin alles seisma elutoas. Fuck. Ma pean minema ta ees vabandama. Aga kuna ta vist lahkus juba siit majast, siis teen seda siis, kui ta naaseb.
•••
Kuulsin uksekella.

Hayden Parker jõudis ilmselt koju lõpuks.

Avasin ukse ja tõesti. Ukse taga seisis Hayden, kelle käes oli viina pudel.

"Mis sa passid? Tule eest," kuulsin teda lausumas. Selle peale tulin eest ära ja panin ta järel ukse kinni.

"Te olete ju veel alaealine, et alkoholi juua," märkisin.

"Kes sa oled, et mul keelata alkoholi juua?" tuli ta muiates mulle lähemale. Ta peatus alles siis, kui meie vahel oli umbes 10 sentimeetrit.

"Ma pidin teie eest ju hoolitsema.." hakkasin lausuma, kuid ta segas vahele: "Haha, sa oled teenija."

"Jah, aga teie isa palus seda," ütlesin närviliselt. "Ma otsustan ise, mida teen. Ja, kui sa tahad, et sa siia tööle jääksid, siis teed seda, mida ma käsin!" muigas ta, "Head ööd, printsessike."

Viimaks asetas ta oma huuled minu omadele. Ta haaras mu kätest kinni tugevalt, et ma ei saaks ära minna. Õnneks peale pikka rabelemist sain ma plehku ta haardest ja jooksin teenijate majja.

Mu silmist hakkas pisaraid voolama.

Kui ta veelkord mind vägisi suudleb, siis lahkun ma siit majast esimesel võimalusel.

Aga miks ma kohe ei lahku?
- Sest ma üritan näida tugev. Vähemalt selle perekonna jaoks..
-------------------
- JustCallMeMrsHanna