Mr. Cameron Dallas and I

17

Nii, ühesõnaga mul on juba üks pisar silmis siis teatan uhkusega, et kusagil aprillikuus alustati võistlus nimega "EESTI RAAMAT 2016" ning on ka omamoodi lehekülg kus saab hääletada! Või igatahes see hääletus on läbi ning hetkese seisuga tegelikult lõpp seisuga jõudsime me prügida, kuni 10.kohani. Jah just meie raamat tänu teile kallitele hääletajatele on saanud seal võistlusel 10.koha! Ning inimesed Suured suured tänud teile ma tõesti nutan hetkel! Ma kallistan teid kõiki väga väga!!❤️❤️
Aga ma rohkem teid ei piina saadan teid raamatut siit edasi lugema ! 👼🏼🙏🏻

-LauraWizzle

"Tead, kulla Cameron ! Kahjuks pean ma sinusugust kurvastama ning ma tahtsin öelda KUIDAS MA SIND VIHKAN!" Ütlesin viimase lause juures häält tõstes.

Nägin kuidas Cameron hoidis ikkagi oma silmi minu peal. Ning natukene oli tema käitumisest aru saada, et ta oli pettunud millesgi, miski talle ei sobinud !

"Aga, vaata mind see ei heiduta, kuna mina tean seda vägagi hästi, et ma natukenegi meeldin sulle !" Ütles Cameron muiates.

Või kuidas veel hakkab vastu !

Lõpuks vabastas Cameron mind enda haardest ning taganes natukene maad.

"Aeg oleks nüüd minema hakata !" Ütles Cameron.

"Jah, kui sina nii palju aega poleks raisanud siis meil oleks poole vähem aega kulunud, kuid me ei saa veel minna, kuna ma lähen ning joon veel vett." Ütlesin talle ninakalt ning hakkasin kööki kõndima, kuni oleksin peaaegu kukkunud, kuid Cameron püüdis mu kinni.

Meil tekkis silmside, kuid lõpuks Cameron lõpetas selle ning köhatas.

"Teinekord ole ettevaatlikum !" Ütles Cameron ja pani mind korralikult püsti lükates ise vaiba sirgu.

Vaatasin ta poole veel, kuid pöörasin koheselt pea ning liikusin kööki. Kallasin endale vett ning sain oma joogijanu joodud !

Jõudsin sinna elutuppa tagasi ning mu pilk läks kohe esikusse, kuna seal oli juba Cameron kes oli riides ning valmis minema. Liikusin samuti esikusse ning panin oma punased converse'd jalga ning siis suundus juba Cameron uksest välja ja mina tema järel !

***

Isver ! Need tema poisid teate küll need ka kes temaga koolis kaasas käisid noh nimepidi - Kian, Jc ja Sam. Nad on kohutavad!

Istun hetkel siin tagaistmel täpselt keskel ning ühel pool istub Kian ja teisel pool Sam. Ja saate aru kui kohutavad nad on! Nad mingi irnuvad üksteise üle. Me pole veel lennujaama jõudnudki ning nad juba surevad (kõhukrampidesse).

**

Jõudsime lõpuks lennujaama ning nagu arvata oligi siis otsustas keegi neist minuga kasvõi ühe sõna vahetada.

"Mis su nimi oligi?" Küsis Kian ning samamoodi teised vait jäädes.

Vaatasin talle pikalt otsa ning ausalt öeldes mulle ei meeldinud see tüüp. Ma tundsin ennast ebamugavalt ning tundsin, et ta ei sooviks tegelikult üldse, et ma siin hetkel oleksin.

"Lysbeth." Ütlesin lühidalt.

Kiani näoilme muutus imelikuks. Ta nagu tikkus ligi mulle, kuid siis tuli juba ka Cameron platsi ning siis hakkasime kõik koos (eraldi) läbi kontrolli minema. Õnneks mul ei olnud mingeid rauast asju ümber keha.

Teate ka kui palju kordi olen ma uudistest näinud kui lennuk kukub alla ning inimesed surevad või on lennuki kukkumise tagajärjel surnud ning neid pole enam! Mina ei suudaks minna lennukile!

Aga äkki ma ütlen ära? Lysbeth, lõpeta!

"Ühesõnaga Lysbeth kas sa oled varem lennukiga sõitnud?" Küsis Cameron siis kui kõndisime lennukisse.