Kõndisin oma toast välja ja lõin ukse pauguga kinni. Lootsin sisimas, et Logan saab aru, et ta on oma tüdrukuga natuke liiga lärmakas.
Läksin trepist kiirelt alla, jättes ühe astme koguaeg vahele. Nii tundus mulle, et jõuan kiiremini kööki.
Hunter istus toolil, rääkis telefoniga ja rüüpas purgist õlut.
"Ou, õlut on veel või?" suunasin küsimuse poisile. Ma ei viitsinud ise vaadata, sest olin terve öö väljas olnud ja jahti pidanud.
"Sa riideid rohkem ei tahaks ära võtta?" kostus vastus, mis nii minu kui ka poisi enda muigama ajas.
Vaatasin hetkeks oma riietust - püksikud ja mingi kuti suur pusa. See oli ilmselt Logani oma, kui ma ei eksinud. Ma ei saanud hästi aru, miks ma peaks rohkem riideid selga panema. Ma elan siin.
Näitasin Hunterile keelt ja liikusin külmkapi juurde, võtsin sealt ühe purgi, mille kibekiirelt avasin. Suunasin selle suu juurde ja võtsin ahnelt mitu lonksu. See oli hea kraam.
"Türa, aga too homseks ära siis," ütles Hunter vihaselt, lõpetas kõne ja viskas telefoni laua peale.
"Mis toimub?" pärisin ükskõikselt ja võtsin kuti vastas istet.
"Sa ka kohe pead oma nina igale poole toppima?"
"Kas me mängimegi nüüd sellist mängu, et mina küsin sult midagi ja sa vastad mulle ka küsimusega?"
Hunteri nägu muutus mõtlikuks. "Mul pole mängutuju."
"Räägi siis," ütlesin uuesti ja võtsin lonksu külma jahutavat õlu.
"Pole midagi rääkida eriti, Simon toob võla homme ära," seletas Hunter ja tõusis püsti.
"Käisid mängimas eile?"
"Jaa," kostus lühike vastus külmkapi juurest. Seejärel uks sulgus ja kõlas uue purgi avamise hääl.
"Ja türa sa mind kaasa ei võtnud?" pärisin solvunult. Pokker oli minu teema.
"Miks sa nii pahur oled? Pole ammu saanud?" irvitas kutt.
Hakkasin juba vastama midagi selle peale, kui teisel korruselt karjeid kostuma hakkas. Pöörasime mõlemad pilgu hetkeks lae poole, olgugi, et me läbi selle mitte midagi ei näinud.
"Logan hakkab lõpetama oma naisega," ütlesin teemat vahetades. Hunter vaid noogutas selle peale.
Istusime mitu minutit vaikuses. Selle aja jooksul oli neiu karjumine lakanud ja rasked sammud tulid trepist alla köögi poole. Logan astus sisse ja võttis külmikust õlle, nagu midagi poleks juhtunudki.
"Mis sul viga on, et nägu selline kirtsus on?" uuris Hunter sõbralt.
"Lita hammustas mind, türa!"
"Nagu see mõjuks meile," hakkasin lõbustatult naerma.
"Ma tean küll, et ei mõju," ta saatis mulle hävitava pilgu. "Aga vaata, nahhui mingid hambajäljed. See on meie teema."
Möödus uuesti paar minutit vaikuses, kuni lõpuks Logan suu avas.
"Aa, muideks," ta koukis käega teksapükste taskus ja võttis sealt midagi välja. "Seda tahad omale? See oli eidel kaelas."
Võtsin kutilt vastu mingi kuloni. See oli päris ilus, selline kulunud hõbedast ehe, mille keskel oli pisike tükk ametüsti.
Noogutasin kutile. "Tänud."
Pistsin saagi enda pusa taskusse, lootes, et ma seda sinna ei unusta.
"Kuule, Elena," pöördus Logan uuesti minu poole, seekord kortsutas ta kulmu. "Mida vittu sa mu pusaga teed?"
