Armastus

20. Tõde

Ma seisan hetkel Martinsonide maja ees. Amanda jäi magama, kui me minu juures netflixi vaatasime ja otsustasin võimalust ära kasutada.

Lukas ka enam siin ei ole nagu ma aru sain. Saatsin talle sõnumi ja ta ütles, et on koju jõudnud.

Emily Parker, see ei ole hea mida sa teed praegu.

Raputasin kiirelt pead ja lähenesin uksele. Koputasin ja minu suureks üllatuseks avas ukse Austin.

Ma ju ütlesin Em. Lase jalga nii kiirelt kui võimalik!

''Lukas läks juba pool tundi tagasi ära, kui sa teda otsid'' vastas poiss mulle kohe, kui mind nägi.

''Ma tean. Ma tulin tegelikult Jasoni pärast. On ta kodus?'' küsisin temalt ja Austini näost oli näha, et ta üllatus mu küsimuse peale.

''Enne kui sa küsida jõuad, me oleme lihtsalt sõbrad. Me kohtusime paar nädalat tagasi. Ta on tore, kuid ma pole temaga mitu päeva ühendust saanud. Mõtlesin, et tulen vaatan mis ta teeb'' ütlesin kiirelt talle, oli näha, et poiss tundis kergendust.

''Oeh, Jason. Tule sisse Em. Ma räägin sulle lähemalt'' ohkas ta ja naeratas.

Kõndisin tema järel tuppa. Ta jättis mu elutuppa istuma ja läks kohvi tegema. Kui poiss mõnekümne minuti pärast kohvidega tagasi oli, hakkas ta rääkima.

''Niisiis, ma ei tea kas sa tead aga Jasonil on üks tõsine autoõnnetus seljataga..'' alustas Austin ja ma jõudsin juba kiirelt vahele segada nagu alati.

''Jaa, ta rääkis mulle, et peale seda läks ta 130km kaugusele tädi juurde. Ta ütles, et vajas tol ajal aega üksi olemiseks.'' jutustasin vastu.

''Jah see on omamoodi tõsi, kuid tegelikult on seal midagi enamat. See avarii. Jason juhtis autot, kuid ta ei olnud üksi. Temaga oli Rebeca. Jasonil vedas ja ta sai õnnetusest ainult luumurru ja mõned väiksemad vigastused. Kuid Rebecal nii hästi ei läinud..'' poiss ohkas ja võttis lonksu omak kohvist.

Mul oli juba nõme tunne, et tulin. Ma näen, et tal pole sellest samuti lihtne rääkida. Oeh.

''Rebeca vigastas oma selga ja on ratastoolis. Peale õnnetust kolis Rebeca perekond meie tädi maja lähedale. Jason on seal vähemalt igakuu käinud. Ta usub, et tema on Rebeca olekus süüdi. Keegi meist nii ei arva. Süü oli sellel mehel, kes neile otsa sõitis aga ta põgenes sündmuskohalt.'' rääkis Austin ja jäi mind vaatama.

''Kas eeee Jason ja Rebeca olid paar?'' küsisin kuidagi kokutades.

''Nad jah, olid paar. On äkki siianigi. Ma ei tea. Jason ei räägi enam Rebecast. Ma pole tahtnud uurida ka. Nad olid väga armsad tegelikult. Kahju, et juhtus see mis juhtus. Jason läks Rebeca juurde kohe peale minu sünnipäeva. '' naeratas poiss ja ma noogutasin.

Mul ei ole sõnu. Nüüd vist on aeg tagasi koju minna, enne kui Amanda ärkab.

--------------

Terve kodutee mõtlesin kõigele, mida Austin mulle rääkis. Eriti Rebecale. Veel rohkem sellele, et Jason ei rääkinud mulle. Miks?

Ja ta ometi ütles, et ma meeldin talle. Kuigi tal on ratastoolis olev tüdruk.

Mul on Jasonile nii palju küsimusi, kuid mitte ühtegi vastust. Ma ei kujuta ettegi kaua ta ära on.

Rebeca jäi minu mõtetesse, niiet läksin tema instagrami, et rohkem asjast aru saada.

------------