Armastus

59. Mida siis uskuda?

Olime just oma shotid lõpetanud ja valmistusime uuteks. 

''Em, too on Jason seal ju...ja Rebeca????'' pööras Amanda tähelepanu kutile, kes tüdruku järel trepist üles kõndima hakkas.

''See on jah Jason koos Rebecaga... see pole võimalik. See ei ole see mis ma arvan, ega ju????'' vaatasime neid kahte nii kaua kui nad üles jõudsid.

''Lähme vaatame?'' pakkus Amanda ja me läksime koheselt. Me jõudsime üles ja nägime, et Jasoni vana toa uks oli kinni. Ilmselgelt teatud põhjustel.

Lähenesime, et avada uks kuid see oli lukus.

''Sa oled nii vauuuuuu'' kuulsime Rebeca häält ja muidki hääli. Läksime koheselt trepist alla ja majast välja.

''Mul on nii kahju, Em. Lähme minu juurde?'' pakkus Amanda mulle

''Jah lähme. Koju ma küll minna ei taha, ma ei taha teda näha.'' võtsin telefoni ja kutsusin meile takso.

''Ma saadan Jaxile sõnumi, et me lähme minu juurde ja et ta läheks teie juurde. Äkki saab midagi teada'' noogutasin tüdruku jutule kaasa.

''See on uskumatu. Jason ei ole ju selline. Ja miks just Rebeca, mitte keegi teine.'' kirusin mõttes mõlemat.

---------------------

Avasin oma silmad ja haarasin telefoni.

23 vastamata kõnet Jasonilt + 7 sõnumit. Avasin sõnumid.

00:48

''Emmy, anna andeeewsks. Ma ei  tahtnusjd ju nii''

01:39

''Sa teasad, et ma ei mõöaelnud seda midajsma ütlesin...''

01:54

''Vasta mulle palun'' 

03:11

''Babebb, kus sa oled?'' 

03:23

''KUS SAaa OLED?'' 

03:47

''On sinuga kõikssikka korras? Helista mulle kohhhefh kui näed sefa kõike siin palun'' 

03:49

''Miis sa kofuss ei ole?'' 

Vaatasin neid sõnumeid ja lihtsalt sulgesin oma telefoni. Ma lähen koju, mind huvitab tegelikult mis tal öelda on.

Tõusin voodist ja nägin kuidas Amanda nihelema hakkas.

''Kuhu minek noor daam?'' kõlas Amanda unine hääl.

''Koju. Mind huvitab mida ta mulle ütleb. Tuled ka?'' küsisin tüdrukult ja ta hakkas oma riideid vahetama.

Jasoni vaatenurk

Ärkasin kohutava peavaluga ja mälulünkadega. Ma ei mäleta suurt midagi eilsest. Kuidas ma koju üldse sain? Kindlasti tänu Emmyle nagu alati. Pöörasin pea, et vaadata oma kõrval magavat Emilyt kuid seal ei olnud kedagi. Tühjus. 

Võtsin oma telefoni ja nägin missuguseid sõnumeid ma talle saatnud olin. Millest kuradist ma räägin seal sõnumites? Kui ma vaid mäletaks... Valisin Emily numbri ja helistasin talle. Keegi ei võtnud vastu.

Tõusin aeglaselt oma peavaluga voodist püsti ja kuulsin oma telefoni häält tegemas. Sõnum. Avasin selle kiirelt, lootes et see on Emilylt..kuid ei.

Rebeca Gauz

''teinekordkiiii ;)))''

Eeeee ah??? Okei, midaiganes. Viskasin oma telefoni voodile ja lahkusin magamistoast. Elutoas nägin magavat Jaxonit. Tüdrukuid pole, ju siis läksid poodi või midagi.

Emily vaatenurk

Avasin oma korteriukse ja kuulsin kedagi toimetamas. Lootsin, et tegu on Jaxsoniga kuid minu kahjuks mitte.

''Emily, Amanda? teie?'' hõikas Jason.

''Jep'' hõikas Amanda vastu ja vihjas, et läheb vaatab Jaxsoni üle. Kõndsin kööki ja seal ta seisis. Palja ülakehaga Jason endale kohvi tegemas ja valusat pohmakat talumas. 

''Hei, kus käisite?'' pööras ta end minu poole ja vaatas mind.

''Me olime Amanda juures'' vastasin ruttu.

''Sa ei olnudki öösel kodus siis?'' oli ta väga segaduses, raputasin pead.

''Kuidas ma koju sain siis?'' kehitasin talle õlgu.

''Äkki Rebeca aitas sind'' pakkusin talle.

''Ah? Miks ta peaks?'' oli ta natuke pahur.

''Magada temaga ju ometi kõlbas'' jätkasin.

''Mida sa ajad?'' oli ta järjest pahuram ja segaduses. Rääkisin talle kogu loo ära nii nagu oli. 

''Ei saanud nii olla, ma mäletaksin'' ütles poiss.

''Mäletad või mitte aga nii oli'' jäin endale kindlaks. Kõndisin magamistoa poole, Jason mulle järgi tulemas. 

''Mida sa teed?'' küsis ta kui nägi mind asju pakkimas.

''Ma ei suuda ega taha sinuga siin olla. Ma lähen ära mõneks ajaks, ma pean mõtlema Jason. Kogu see Rebeca asi ja Chucki asi ja'' pomisesin.

''Ma ei maganud temaga, ausalt. Miks sa ei usu mind?'' istus ta voodile ja vaatas mind edasi.

''Ma usun seda mida ma nägin. Tõesta mulle siis et sa ei maganud, et ma nägin valesti'' ütlesin ja ta jäi mind mõtlikult vaatama.

Ta tõusis püsti ja kõndis toast välja. Hetke pärast oli ta tagasi.

''Jax ütles, et me olime enne 3 kodus. Tulime taksoga. Et te olevat Amandaga ära läinud peolt mingiaeg ja siis me poistega pidutsesime edasi.'' rääkis ta mulle.

''Me ju Amandaga mõlemad nägime kuidas Rebeca ühe kutiga üles läks ja veel sinu tuppa. See said ainult sina olla'' vihastusin, et ta eitas oma tegu.

''Nägite teda seljatagant või tema nägu?'' küsis Jason ja ma jäin mõtlema. 

''Seljatagant tegelikult-'' katkestas siis Jason mu juttu.

''Näed, sa ei näinud tema nägu, küllap ta siis oli minuga sarnane, sa olid ju purjus ka. Või eksin?'' uskusin teda täielikult. Tal oli nii õigus.

Läksin ja istusin talle sülle ja kallistasin teda. Tal oli õigus.

''Sul on õigus, anna andeks''vaatasin talle otsa ja ta suudles mind vastuseks.

--------------