27. Pool tõde

824 69 1
                                    

Kell on kõvasti üle lõuna ja me vaatame kõik koos Martinsonide elutoa diivanil lebotades netflixi. Miks mitte veeta mõni päev nii eks?

Selle laheda hetke rikkus ära koputus. Jason tõusis püsti ja hakkas ukse poole minema, et see avada. Austin tõusis samuti püsti ja tõmbas mu käest endaga kaasa.

''Tule, see on Lukas. Ma unustasin. Ta pidi tulema täna.'' rääksi poiss, samal ajal kiiruga trepist üles minnes.

''Oota aga kuhu ma lähen? Ta ei saa mind siin näha'' rääkisin.

''Ma tean, sellepärast ma su Jasoni tuppa viingi. Ma usun, et see on ainuke koht kuhu ta minema ei peaks'' pomises ta vaikselt ja jättis mu sinna Jasoni tuppa. Ta pani ukse kinni ja lahkus.

Mind valdas suur uudishimu ja hiilisn trepini.

Sa kahetsed seda, Em

''Austin, jou. Ega sa Emilyst midagi kuulnud ei ole? Ma keerasin suure pasa kokku'' kuulsin Lukase närvilist häält.

''Mees, mida sa jälle tegid?'' küsis Aus.

''Kui ma isegi teaks. Ma tegelt arvan, et ta sai teada sellest mis Darbys juhtus..'' rääkis ta.

''Millest sa räägid, mees? Mis seal juhtus? Ära palun ütle, et jälle mingi tibi'' kuulsin Austini pahurat juttu.

''Tegelt küll. Kohtasin Darbys ühte tüdrukut, ma ei tea mis toimub ma armastan Emilyt aga see tüdruk. Ma ei saa teda unustada'' rääkis Lukas rahulikul toonil.

Ma ei suutnud enam kuulata. See oli ootamatu. Mis toimub? 

Läksin tagasi Jasoni tuppa ja vajusin voodisse. Võtsin toolil oleva teki ja pugesin selle sisse. Ma lihtsalt olin ja lebasin seal voodis. Mu peas ei olnud ühtegi mõtet. 

Valetan. Mu peas oli mõte Jasonist. Ma sain aru, et tegelikult on mul samamoodi nagu Lukasel. Ma lihtsalt ei taha enam Lukase jamadega tegeleda. Ma tahaks lihtsalt väga Jasonile mõelda.

Mu mõttemulli katkestasid sammud, mis Jasoni toa poole tulid. Ma kardsin, et see võib olla Lukas, kuid minu rõõmuks oli see ei keegi muu kui Jason.

''Emmy, kas juhtus midagi?'' küsis ta kohe ja istus voodi äärele.

''Ma kuulsin Austini ja Lukase vestlust. Ma tean mis toimub'' rääkisin.

''Oeh'' ohkas Jason ja kallistas mind.

''Ma usun, et ma pean temaga kõik selgeks rääkima. Ma lähen'' hakkasin püsti tõusma.

''Oota, mitte praegu. Ma pean sulle midagi rääkima'' ütles poiss ja hoidis mu randmest kinni, et ma minna ei saaks.

''Lase mind lahti. Ma ei taha enam ühtegi asja kuulda. Kõik on niigi perses'' ütlesin ja rabelesin lahti. Kõndisin toast välja ja läksin külalistetuppa.

Hetke pärast kuuldus koputus mu uksel. See oli Jason, ilmselt.

''Emily, ma tulen sisse. Mul on ausalt sulle vaja öelda midagi.'' ütles ta ja astus uksest sisse.

''Noh mis on?'' pahurdasin.

''Ma saan aru, et sul on praegu paha tuju aga ma pean ütlema midagi tõesti. Lukas--'' alustas ta juttu.

''Ma ei taha teada. Mine ära. Mine ära Jason, palun. Mine ära!'' karjusin.

Poiss läks ja pani ukse enda järel kinni. Minutite pärast kuulsin kuidas keegi autoga ära sõitis. See oli Jason.

Oeh, mida sa tegid Emily Parker???

-------------

ArmastusWhere stories live. Discover now