Saatus

Esimene

                                                   Chapter one

LILIJA VTN

Leidsin oma tee tagasi tõelisesse maailma, kui see jube koolikell - mis üritas olla samaväärne mingi klassikaga või veel parem, rockiga. See kumises mu kõrvus nagu kriiskav väike laps.

,,Lilija! Tuled ka sööma??" Hüüdis Mari-Liis ukse pealt, nõjatudes selle peale ja mind oodates. ,,Muidugi tulen. Kas sa arvasid, et ma magan maha võimaluse jõllitada kooli kõige kuumemat kutti!?" Haarasin oma õlakoti ja keksisin Liisu poole. Nimelt, Martin - meie kooli kõige seksikam kutt keda ma elus näinud olen. Tema süsimustadesse silmadesse võib uppuda, rääkimata tema musklis kehast ja pruunidest juustest, mis tegid ta perfektseks. Kõik millest üldse unistada saaks.

Istusime Liisuga alati kõige tagumises lauas, sest sealt oli mulle kõige parem vaade Martinile. 

Liisu äratas mu unistamisest, lüües mulle lusikaga vastu pead. ,,Ära liiga palju ka jõlla, sul kukuvad veel silmad peast." Naeratasin selle peale ja avasin oma söögikarbi - ema pakkis mulle kaasa mõned võileivad, puuvilja ja mahla. Söömine ajal ma lihtsalt ei suutnud oma silmi martini pealt ära suunata. ,,Peale  enda silmadega Martini lahti riietumise, mis sul täna veel plaanis on?" Küsis Liisu, süvenenult oma toidu söömisel, või pigem ta ajas taga seeni oma söögi sest, kuna need olid tema lemmikud.

,,Ma ei tea veel, mõtlesin kodus raamatuid lugeda." Ta pööras oma pilgu minu poole, kissitades silmi ,,Kuule c'moon, täna on reede! ... isegi Martiniga nurgas miilustamine oleks sulle tunduvad etem kui kodus istuda nagu mingi Forever alone vanatüdruk." Kuna minu mõtteviis oli hea, lasin ma sellel lennata. Mulle tuli silme ette pilt minust ja Martinist, miilustamas - oi kui heameelega ma seda teeksin!.

Suutsin jälle päris pikalt unistada, kuniks see rikuti. ,,Hei Hei!" Karjus Triinu kaugelt lehvitades. Naeratasin ja lehvitasin talle vastu. ,,Arvake ära kes mind kohtingule kutsus ...?" Küsis ta, visates kott lauale ja istudes üle laua minu vastas.

,,Las ma aiman, Marko?" Puhkesin selle peale naerma ja nägin triinut vastikusest nina krimpsutamas. ,,Eii. Kes sellise jõledusega ikka tahaks." Marko oli kooli kõige rõvedam poiss - Tema halb hingeõhk on juba kahe miili kaugusele tunda, rääkimata sellest, et ta tunnis nina nokib ja ... ta oli päris suurevõitu, kuid see mind eriti ei häirinud. 

Hakkasin mõtte peale temaga käimisest öökima. ,,No kes siis?" Küsisin suurest uudishimust. Triinu nägu läks laiaks naeratuseks ja ta pommis välja nime mida ma kõige vähema ootasin. ,,Martin Raymond" Ta kilkas õnnest, kuid mina, ma jõllitasin oma toitu nagu viimane tola. Ma ei suutnud Martinit enam vaadatagi.

,,Ta kutsus mind kõige uhkemasse restorani Itaalias." Jõllitasin Triinut, imestunult. ,,Itaalias?" Vaatasin Liisule otsa, nägin tema silmis kaastunnet ja ta vormis välja Sorry oma suuga.

Meie järgmine tund oli eesti keel, kõige igavam tund üldse ja pealegi, pidin ma selles tunnis Marko taga istuma, vastik.

Olin tundi süvenenud kui nägin väikest paberi tükki oma lauale ilmumas. Avasin selle ja lugesin. 'Ma olen nii elevil. Ma suren rõõmust!.' Kiri tuli Triinult, vaatasin selja taha ja nägin Martinit Triinuga pilke vahetamas, korraga ilmus mu lauale teine paber, kuid seekord teiselt poolt. Avasin ka selle, ' Kas tulen täna sinu juurde ja võtan kaasa hunniku shokolaadi ja filme?'

Naeratasin, kuid see oli tõsi - mul oli tõesti isu shokolaadi ja hunnikute filmide järgi, mille ajal saab nutta. Kirjutasin talle vastu ja viskasin paberi tema lauale. ' Tänan ei, mind aitab raamat ja Mr.Wiggles." ' Mr.Wiggles oli mu lemmik kaisukaru mille mu isa mulle kinkis, kui ma väike olin.

Tund venis aeglaselt nagu tigu, poole sellest ma magasin muidugi maha kuna vaatasime igavat Dokumentaali Janseni kohta.

,,Lilija! Ärka üles!" Tõstsin uniselt pea ja vaatasin otsa helerohelistele silmadele, see oli Kelly - Minu teine parim pereliige. Ah jaa, teine sellepärast, et kõige rohkem armastasin ma oma kaksikvenda Michaelit.

,,Kas tuled minuga täna shoppama? Liisu rääkis mis juhtus ja ma arvan sulle oleks vaja ühte head kvaliteetaega õega." Ta naeratas, see naeratus tegi mul alati südame soojaks ja ma ei suutnud tema pakkumisest keelduda. ,,Muidugi tulen!" Pakkisin oma asja ja viskasin õlakoti õlale. Asetasin oma käe Kelly õlale kõndides väljapääsu poole ,,Kuidas ma siis saan oma õega aja veetmisest loobuda. Pealegi, sa lähed ju varsti Londonisse."

Koju jõudes ootas meid laual õhtusöök, kuid mina ja Kelly keeldusime sellest, sest ta tahtis kuskile uhkesse restorani minna. 

,,Paki omale ainult sinu jaoks vajalikud asjad kaasa." Viskasin kotti rahakoti, meigi, MP3-me ja kõrvaklapid - juhul kui autos igav hakkab.

Kelly ootas mind juba all korrusel ja ütlesime emale & isale head aega ja et me jõuame hilja koju. ,,Kuidas sul siis koolis läheb? Hinnetega ma mõtlen." Küsis ta, käivitades oma ilusat tumemusta Jaaguarit. ,,Hinnetega on kõik OK." Vastasin talle, kompides kotist oma pleierit ja kõrvaklappe. ,,Olgu, võid natuke puhata, enne meie seiklust." Ta nägi mu käes pleierit ja ta teadis kohe, et ma kuulan alati autoga sõites muusikat.

Sõit linna ei olnud väga pikk, kuid olin imestunud kui nägin, et ma ei olnud mitte võimsa kaubanduskeskuse ees, vaid lennujaamas. 

,,Miks me siin oleme?" Astusin autost välja ja vaatasin suurt lennujaama esiotsa, kui Kelly minu kõrvale seisis. ,,Me põgeneme." Ta naeris lustlikult ja armsalt, mis pani ka minu naeratama. ,,Aga kuhu me lähme??" Pärisin, talle järgi joostes.

,,See on üllatus!" Põrnitsesin ta kukalt, kuid andsin alla - temaga oli mõtetu vaielda, sest ta alati võidab.

Lennu pikkus oli 5-6 tundi, mis venis isegi aeglasemalt kui eesti keele tund. ,,Oleme kohal." Sosistas Kelly mulle vaikselt kõrva.Vaatasin aknast välja kuid ei saanud ikka aru kus me oleme, sest kõik lennujaamad on ühesugused. Astusime lennukist välja ja võtsime takso, kui me eemale sõitsime sain aru, kus me oleme. Me oleme Itaalias!.

,,Mida, miks me siin oleme?" Vaatasin Kellyle otsa, kuid ta vaid naeratas. Ma teadsin, et Martin ja Triinu veedavad nädalavahetuse koos, Itaalias. Kuid ma olin siiski õnnelik, sest ma tahtsin alati Itaaliat külastada. ,,Ma mõtlesin, et viin su puhkama, see kulub sulle ära."

Ta naeratas ja ma kallistasin teda tugevasti ,,Äitähh Kelly, sa oled parim!" Ma ei suutnud seda lihtsalt uskuda, et ma siin olen. ,,Okey, ära nüüd mind päris ära lämmata, eks?" Lasin ta lahti, sest ma ei tunnetanud ise kui kõvasti ma teda kallistasin ,,Anna andeks, ma olen lihtsalt nii elevil. Sellest saab parim nädalavahetus!"

Taksost välja astudes, lummas mind hotelli vaade - selle kõrgus, kuldsed kaunistused, kujundus. Sisse astudes avanes vaade suurele fuajeele, mille keskel asetses purskkaev ja ukse ette oli asetatud punane vaip, mis viib selleni. ,,Wow! See on parem kui ma arvata oskasin." Vaatasin ringi, sisestasin endasse kõige pisemadki detailid, töötajad ja turistid. ,,Vaata, et sa vaipa täis ei ilasta." Sosistas Kelly mulle kõrva ,,Sa ei ole koer." Naersin selle peale ja jälitasin Kellyt vastuvõtu lauda.

Astusime sisse suurest kahe ukselisest uksest ja mu silmi pimestas hele tuba - tema valge sinisega mööbel, viimistletud kaunistused, absoluudselt kõik.

Meie päralt oli kaks suur magamistuba. Millel on eraldi vannitoad, mullivann, suur suurtuba, perfektne hallikarva valgega köök, baarilett mis oli täis kuhjatud maiustuste ja alkoholiga. Minule meeldis selle toa juures see, et tal oli ranna vaatega rõdu, mis paljastas suurema osa rannast ja soojast päikesest.

,,Kas sulle meeldib?" pöörasin ümber ja põimisin oma käed ümber tema, kallistades teda kõvasti.

,,See on midagi paremat kui ilus, see on perfektne!" Kelly oli harjunud sellise luksusega, kuna ta reisib väga tihti ja ta ei pea isegi töötama, et seda kõike omale lubada. ,,Mis sa teha tahad, kas lähme randa, shoppama või sööma? Sina otsustad." Mõtlesin päris kaua, kuid siiski otsustasin. ,,Lähme randa ja siis sööma." Kelly kergitas kulmu ja tegi pähe oma tavalise pervi näo. ,,Mida?" Küsisin talt kotti diivanile asetades. ,,Kas pole sinu jaoks midagi paremat, kui jõllitada musklis, ilma särgita seksikaid mehi ja ilastada?" Ta tegi lahti oma toa ukse ja sisenes, kergelt naeratades. ,,Ma ei ilasta koguaeg, vähemalt mitte unes." Pomisesin enda ette, kuid ta kuulis. ,,Usu mind, sa teed seda unes ka!" Naeratasin tema suletud ukse poole ja asusin riideid vahetama.