//31//

803 107 14
                                    

Ariana Pov.

Astusin rongi ning ühendasin oma telefoni wifi-ga.
Ma ei jätnud kellegiga hüvasti. Mitte,kui kellegagi......
Ma lubasin Robbiele,et jätan temaga hüvasti. Ainult temaga. Aga mina vaid läksin lihtsalt minema..,sõnagi lausumatta.

Nägin telefoniekraanil oma ema nime. Ma ei suutnud seda kõnet vastu võtta....
Kuid ma võtsin.

"Kullake. Palun tule koju. Sa ei saa ju lihtsalt ilma hüvastijätmata minema minna. Kullake,kas kuuled? Ariana? Tea,et me kõik armastamr sind. Ariana?"ütles mu ema nutuselt.

Ma hakkasin nutma...ning lõpetasin kõne. Ma ei suutnud öelda sõnakeski. Kõik on nii perses,mis perses....

Justini Pov.

"Justiiiiinn"kõlas Keiri pinisev hääl,nii kui ma hommikul silmad lahti tegin.
"Mhh?"küsisin ma uniselt ning hõõrusin silmi.
"Lähme täna kuhugile paluuuuun"vingus ta.
"Ei . Ma pean koju minema"ütlesin ma ning tõusin voodist püsti.
"Justin,sa ei pea!"kiljatas ta nagu viimne tibi.
"Sa oled kaheksateist ja võid teha,mis ise tahad"pööritas ta silmi ning istus voodile.
"Cmon Keiri . Mul on vaja minna"ütlesin ma aga ei saanud ikkagist sealt minema,sest ta haaras mu käest.
"Justin...,mul on kõhus valus.."ütles ta ning istus maha.
"Keiri..."ohkasin ma.
"Justin..,koli minu juurde"ütles Keiri ning läks rõõmsamaks.
"Ma ei saa."vaidlesin ma vastu.
"Kurat,Justin . Mida sa siis üldse saad?"

Ariana POV.

Astusin uksest sisse ning nägin oma korterikaaslast.

"Si-sina?"olin ma üllatunud.

Bbyfaded

Angel EyesWhere stories live. Discover now