Ariana POV.
Ma nutan siiani,sest ei suuda lahkuda...,lahkuda oma enda kodust. Ning ma pean minema oma "Uude koju". Seda ei saa isegi mingiks kuradima koduks nimetada.
"Me oleme kohal."sõnas mu ema ning jättis oma auto mu tädi maja ees seisma.
"Ei koti eriti"nähvasin ma vastu ning võtsin oma asjad.
"Tervist"ütles mu tädi nagu ma oleks just mingisse sõjaväelaagrisse tulnud.
"Tere"ütlesin ma tuimalt.
Nägin,kuidas mu ema kihutas autoga minema ning ei jätnud minuga isegi hüvasti...,eino mida iganes...
"Nii preilike. Tule ma näitan,kus sinu tuba on ning siis ma tutvustan sulle kõiki reegleid,mis siin elades sulle samuti kehtima hakkavad"sõnas mu tädi range häälega ning juhatas mind majja sisse.
Me läksime trepist üles ning avas ühe toa ukse. See oli imekombel jumala ilus tuba.. aga njh enda kodus oli ikka parem.
"Nii,asjad pakid lahti hiljem. Kõigepealt teeme selgeks reeglid."alustas mu tädi jälle kurjustamisega .
Ma viskasin asjad voodisse ning ootasin,millal tal jälle midagi öelda on.
"Nii. Esiteks majas on sellised reeglid: Iga üks koristab enda järele kohe ära. Igaüks arvestab siin majas teistega.
Nii ning veel reegleid: Kui tahad külalisi kutsuda,küsid minult. Peale kella üheksat välja ei lähe ega külalisi ei kutsu. Alates kell kümme on öörahu. Äratus on iga päev ,siis millal tahad. Aga pead olema kella kümneks valmis hommikusöögiks ning voodi peab olema korras. Kui sa tahad kuhugi minna,pead minu käest luba küsima. Ma tahaksin ka sul telefoni kasutamis ajad teha aga su ema ütles,et seda ei ole vaja."ütles ta .
"Ja lähebki sõjaväelaager lahti"pööritasin ma silmi.
"Käitu viisakalt. Aa..ja veel...,kui sa reeglitest kinni ei pea,siis kaasnevad karistused. Ning veel üks asi... täna tuleb mu sõbranna koos oma pojaga õhtust sööma. Pane ennast korralikult riidesse ning käitu korralikult"ütles ta lõpetades oma jutu veidi leebemalt. Seejärel ta lahkus.
Nojah siis,selline saabki mu elu olema. Täis reegleid...
Ah,kuu aja pärast saan ma lõpuks ometi kaheksateist. Küll ma siis ,siit minema lähen.
Mu telefonile tuli sõmum ning ma kiirustasin seda lugema. See oli Justinilt.
"Ariana,tõesti...ma olin vihane sel hetkel,kui meil Keiriga see juhtus. Ausalt..mina seda last ei soovi. Ma sunnin tal aborti teha. Palun anna mulle andeks...,ma tõesti ei tahtnud seda....
Su vanemad rääkisid,et said teada...su fuckgirli olemisest ning sa kolisid oma tädi juurde.... seda kuuldes pidin ma peaaegu otsad andma.. sa läksin sajade kilomeetrite kaugustele....
Palun andesta mulle....
Ning,kui sa mulle ei andesta,siis tea seda.....,et minu süda jääb alatiseks sinuga....."
Sind armastav Justin.
Lugedes seda sõmumit tuli mu näole kohe naeratus....kuid see kadus peagi...,sest Keiri on Justinist rase. Ma ikkagist otsustasin Justinile tagasi kirjutada.
"Justin,mind ei huvita enam kellega sa oled,või mida sa teed. Minu jaoks sind enam ei ole. Mul on nüüd uus elu. Ning sa oled südametu...,käskida Keiril aborti teha. See on sinu laps ja tahad aborti.... Tead,mida... sa oled üks mõtetu siga. Siga,saad aru siga!!! Ja veel mõtetu!!! Ma ei vaja sind. Tao see oma pealuu sisse... "
Sind vihkav Ariana...
Tõesti,Justin on siga. Kes käsib teha aborti??? Loomulikult Justin. Ta on ilge siga.
Ma kuulsin,et mulle tuli uuesti sõnum. Avasin ruttu,sest lootsin et see on Justinilt.Aga ei ,see oli Marieelalt.
"Libu. Sa teadsid,et ma armastan Robbiet. Aga eks sina ju pead ikka kõige kuumemad kutid endale saama. Luuser,meie sõprus on läbi. Mine niku kuskil põõsas oma Justinit ,Robbiet ja neid teisi. Kuradima fuckgirl...sa ei ole Robbiet väärt."
Marieela.
Seda sõnumit lugedes tekkisid mu silma järgmised pisarad...,sest seda ei öelnud keegi suvaline...vaid minu parim sõbranna...Marieela...
"Ma igatsen sind babe"tuli Justinilt sõnum.
Ma panin telefoni kapi peale ning lülitasin selle välja. Ma nutsin ja nutsin...,terve mu elu on perses.....
Bbyfaded.
