Suvelaager

13

Ma kõndisin rahulikult, väike naeratus näol. Jahutav tuul sasis mu lahtiseid juukseid ja nii vaikne ja rahulik oli olla, et ma ehmusin, kui Jordan ja Oliver järsku mu vaatevälja ilmusid. Nad märkasid mind. Ma kiirustasin Jordani maja ukse juurde, kus nad koos seisid. Sinna siis Tyler Oliveri viiski. Ma ei imesta, Tyler ja Jordan olid ju head sõbrad.

,,Hei!" ütlesin neile mõlemale. Oliver vaatas mulle otsa, aga ta varjas oma käega silmi, et ere päike sinna ei saaks paista.

,,Hei jah. Aga lippa nüüd kiiresti Ashley, Lola ja Lucy juurde. Nad mõtlevad juba igasuguseid asju välja, kus sa oled ja mida teed."

,,Seda nad oskavad," Ma naeratasin Jordanile ja Oliverile ning siis jätkasin teekonda oma maja poole.

Kui ma sinna kohale jõudsin, tundsin ma rõvedat kärsahaisu. Lola oli ehmunud näoga, Lucyl ja Ashleyl olid lõbusad näod peas.

,,Mis siin veel juhtus?!"

,,Oh, Lily, jumal tänatud. Naljakas lugu. Haha. Noh, ma üritasin.. endale süüa teha. Aga see natuke ebaõnnestus." hakkas Lola kohe seletama.

,,Natuke ebaõnnestus?"

,,Hee..aga tead seda asjandust, kuhu sa saad panna saia ja juustu ja saia vahele ja siis blablabla ja blablabla. Noh.. ma natuke unustasin ja siis läks kõrbema." Ta rääkis hästi kiiresti, et ma ei saanud täpselt arugi, millest ta rääkis. Lola naeris siis närviliselt ja ei vaadanud mulle silma sisse.

,,Natuke unustasid?"

Ma ronisin nari teisele korrusele ja tegin akna lahti.

,,Tehke aknad vähemalt lahti siis." soovitasin neile. ,,Te ei saa ikka minuta hakkama," naljatlesin.  Lucy vaatas mind kavala naeratusega ja siis ta nägi järsku üllatunud välja.

,,Kus sa olid üldse?Käisid NATUKESEKS ära jah? Ja ära kavatse valetada. Räägi." ütles Lucy ja ta ronis minu kõrvale.

,,Näh.. see pole midagi väga huvitavat.."

Tüdrukud vaatasid mind mõrvarliku pilguga.

,,See algas nii, kui ma pärast hommikusööki tagasi meie maja poole kõndisin........." Paari minutiga oli mul terve lugu enam-vähem täpselt ära räägitud ja tüdrukud polnud sõnagi lausunud. Nende näod ütlesid kõik.

,,Ma ei suuda uskuda, et ma varem su salajastest muffinitest ei teadnud," Lõhkus Lucy vaikuse.

,,Ma ei suuda uskuda, et sa Tylerilt seda küsisid, " ütles Ashley.

,,Ma ei suuda uskuda, et sa lihtsalt jalutasid Oliveriga minema, nagu ta oleks su laps. Ja..ma olen nii kade." ütles Lola.

,,Vabandust, et ma nii uskumatu olen, aga mul on teile ka küsimus. Miks siin laagris keeglisaal, arvutid, telekas ja erinevad mängud on? See pole ju normaalne. Ma olen varem ainult ühes laagris käinud ja seal polnud korraliku vetsugi."

Ashley oli valmis kohe rääkima hakata:,,Kunagi, umbes kolm aastat tagasi oli see laager mõeldud teismelistele, kelle vanemad olid miljonärid. Või siis teisisõnu väga väga rikkad. Ja see laager maksis ka palju. Siia ehitati ja tehti igasuguseid asju, et nendel lastel siin oleks parem elu ja et oleks rohkem lapsi.  Kõik tehti laste soovi järgi ja see laager maksis palju. Muide, me kutsume toda ruumi mängutoaks. Siin on igas majas oma ilus vannituba, siin on hea söök, see on ilusas kohas, siin saab palju lahedaid tegevusi teha. Siin on isegi üks väike pood lähedal."

Nad vaatasid mulle pingsalt otsa, nagu tahaksid kindlasti mu reaktsiooni näha. Ma avasin ja sulgesin mitu korda suud, sest ma ei suutnud midagi kohe öelda.

,,Aga miks see muutus siis? Sest enda teada ma küll miljonäride laps pole. "

,,Varguste pärast muutus see. Siit hakati igasuguseid asju ja raha varastama. Muide, lapsed ise siin varastasid teiste laste raha. Ainult kolm inimest on praegu ka siin laagris, kes olid ka kolm aastat tagasi.
Hanna ja Tyler."