The Boy Next Door(Eesti Keeles)

Kõige jubedam päev

Astusin oma tuppa ja see oli täpselt nagu Tallinnas.Seegi hea.
Hakkasin asju lahti pakkima ja ma ei suutnud veeta sekunditki nii, et mu mõtted ei tiirleks Tallinna ümber..
Kui hea oleks..Ei peaks midagi pakkima..Ei peaks kooli pärast muretsema..Ei peaks millegi pärast muretsema..
No ja ema valis ka õige aja kolimiseks..Kes kolib aasta lõpus?
Mida koolis hakatakse minust arvama?
Miks pidi ema just praegu minema kolima Tallinnast..?Praegu on ju märts..
Miks ei võinud ta oodata kooliaasta lõpuni?
Miks?Tal pidi ikka mingi väga mõjuv põhjus olema selleks..
Kas asi oli isas?Või tegime meie midagi valesti?
Ja kuidas sai ema kolida Toomase juurde kui ta teab teda vaevu aasta?
On siis neil nii tugev armastus?
Aga miks näen siis mina Toomast esimest korda alles täna?
Ja miks käis Toomas meil kodus külas just siis, kui mina olin kellegil külas või Laagris?
Jällegi.. Million küsimust ja null vastust..
Proovisin mõtteid eemale viia mõeldes kui hea meel mul mu toa üle on..
Aga seegi viis mind järgmise probleemini..
Kuidas teadis Toomas milline on minu tuba?
Kas ema käis mu tuba pildistamas kui mind kodus polnud?
Või kas ta käis seal Toomasega..?
Ma ei suutnud oma mõtteid kuidagi eemale peletada Tallinnast,Emast ja Toomasest, kuigi ma ei tahtnud neile üldse mõelda..
Järgmine probleem:Kuidas mõtteid eemale peletada..
Ahhh..Miks peab koguaeg neid probleeme juurde tulema?
Siis aga tuli mulle üks idee..
Jooksin oma käekoti juurde ja tõmbasin sealt välja oma telefoni ja kõlari..Jess..Midagigi..
Panin muusika käima ja nii möödus see lahti pakkimine mõtlemisvabalt..
Kui olin juba enam-vähem oma lahti pakkimisega lõpetanud kuulsin mingit imelikku heli..
Keegi nagu laulaks laulust täiesti mööda..
Panin muusika kinni ja kuulasin..
"Amanda.."
See oli ema..
"Mida?!?"
Karjusin vastu täiest kõrist..
"Tule alla!"
Karjus ema veel kõvemini..
Läksin alla..
"Kus sa oled?"
Küsisin emalt juba vaiksemal toonil..
"Köögis..Ja tead Amanda..Me ei ela siin üksi..Ürita mitte karjuda eks?"
Vastas ema vaiksel toonil..
"Jajaa.."
Vastasin juba sama
Vaikselt kui tema ja Läksin kööki..
A:"Noh mis on?"
E:"Amanda..?"
A:"Mis on?"
E:"Kuule..kas sa viitsid poes ära käia ja piima ja viinereid ja mune tuua?"
A:"Ma just pakin asju lahti.."
E:"Pakid hiljem edasi.."
A:"Jaja okei..aga anna raha ka siis kaasa.."
Selle peale ostutas ema köögilaua peal olevale 10 eurosele
Võtsin kümneka,pistsin selle endale tasku ja sammusin esiku poole..
Panin papud jalga,jope selga ja valmis ma olingi..
Kuna õues oli juba üllatavalt soe (+14 kraadi) otsustasin minna jalgsi..
Mitte et mul väga palju teisi võimalusi oleks jne..
Noh..Ega see pood väga kaugel ka polnud..
Oma 5 minutit kiirkõndi ja oledki kohal..
Poe juures nägin ühte kampa( oma
7 inimest),kes istusid sellel kohal,kus inimesed peaks oma rattaid hoidma..noh osa neist istus..
Järelikult ei ole neil midagi muud teha kui poe juures hängida..?
Tallinnas küll midagi sellist väga tihti ei näe..
Ja juba natukenegi sellele mõeldes sain ma juba ettekujutluse,milline mu tulevik saab olema..
Minust saabki üks "Konsumi" joodikumehe naine..
Pidi ema meid just siia tassima..Kas ta meie tulevikule üldse mõtles?Aahhh..
Mina küll siia igaveseks ei jää..
Ülikooli lähen Tallinnasse..Kindlalt..
Mõtesin ja sammusin aina edasi..
Proovisin nende poole võimalikult vähe vaadata..
Kuid ilma tähelepanuta ma ei jäänud..
Eiei..Kus sa sellega?
Kaks poissi vilistas mulle ja ülejäänud naersid..
Jess..see on küll hea algus arvestades sellega, et see on ainult 99% kindel et ma nendega samas koolis hakkan käima..
Niisiis..Proovisin neid ignoreerida ja läksin ruttu poodi..
Üritasin võtta ruttu kõik asjad, et võimalikult kiiresti "koju" saada..
Aga ei..Ma ei suutnud vastu panna ja pidid midagi ikka endale ka ostma..
Ja minu kahjuks..Tuli see sama kamp poodi..
Pidin ma just praegu nutellat ja krõpsu ostma?
Ahh..Midaiganes..Läksin ruttu kassasse ja justkui mingil imeväel pidi just see sama kamp tulema samasse kassase ja just minu taha..Eino tore..
Ja ausõna..Neid võis olla 7 aga naersid ja rääkisid nagu oma 100 venelast oleks minu seljataga..
Lahe..Ja seda aeglustas veel lisaks see,et just minu ees pidi seisma 80 aastane vananaine..
Mis toimub?Täna on ausalt kõige jubedam päev minu elus..
Nii ja lõpuks hakkaski kleiditeendindaja Liina minu asju läbi lööma..
Vähemalt see läks kiiresti..
Aga..muidugi pidi sinna tulema mingi aga..
Ausalt sel hetkel tundsin ma nagu ma oleks mingi naljasaates...
Summaks tuli 10.21
Ausalt?21 senti??Pidin ma seda Nutellat tõesti võtma..
Ja veel nemad mu seljataga..
Ei tahaks endast mingi prükkari muljet ka jätta..
Andsin Klienditeendajale 10 eurot ja hakkasin oma taskutes urgitsema..
Jess..Midagi seal oli..
Võtsin taskust kolm 2sendist,kaks 1sendist ja ühe 5sendise..
"Üheksa senti veel.."
Ütles Klienditeenindaja lahkelt..
Urgitsesin veel taskutes, tehes nägu nagu ma tunneksin seal midagi ja kavatsen selle kohe välja tõmmata..
Tegelikult oli mu taskutes ainult tühjus..Miks mina?
Issand jumal, kui piinlik mul sel hetkel oli...
Järsku toksis keegi mu õlale..
Pöörasin ümber ja mulle vaatas otsa..

Loodan,Et teile meeldis💕
Kommenteerige kindlasti sest see on nii tore, kui keegi kommenteerib..Kohe teeb tuju paremaks..Ja votege ka, kui meeldis❤️