The Boy Next Door(Eesti Keeles)

Uus Algus

A:"Ema,kas sa oled kindel?"
E:"Kindel milles?"
A:"Kindel selles,et su tunded isa vastu on täiesti kustunud?"
E:"Kallis,ma saan aru et see kolimise asi on sinu jaoks raske,aga nii on meile kõigile parem.Mõtle kui palju uusi sõpru sa saad."
A:"Ei ole parem..Miks mina pean kolima?Miks mina pean kannatama kuigi probleem ei ole minus?"
E:"Oeh..Ma ei viitsi sellel teemal enam vaielda..Võta oma kotid ja lähme..Auto juba ootab..Kõik on juba valmis..Ainult sina venitad aega..Kui me minema ei hakka jõuab kolimisauto kohale enne meid.."
A:"Mine alla,ma kohe tulen.."
E:"Ja muide..Viljandis on mul sulle üks üllatus!"
A:"Mis üllatus?"
Ema naeratas ja lahkus mu toast..
Istusin oma voodile ja ma ei suutnud vastu panna..Pisarad nagu iseenesest voolasid mu silmis..Ma ei suutnud peatuda..Need lihtsalt voolasid..Pisar pisara järel..
Ma ei suutnud uskuda et see on päriselt..Me kolimegi minema..Kolimegi minema isa juurest,Markuse juurest,sõprade juurest jättes seljataha kogu oma elu..
Ma tõesti ei tea, mis emal küll arus on..Kas ta tõesti arvab et see kõik saab kerge olema?
Kui mul oleks 1 soov,siis sooviksin et ema ei oleks kunagi Toomasega kohtunud..
Siis elaksime me siiani koos ja oleksime üks õnneliks pere..
Aga samas..Äkki oleks ema kellegi teisega siis kohtunud?Vōi ei oleks?
Sajad küsimused mu peas,Mis nõudsid vastust,Kuid vastuseid polnud..
Tõusin nukralt püsti,pühkisin pisarad ja haarasin oma kotid ning hakkasin minema..Hea meelega  ma seda muidugi ei teeks...
Vaatasin oma tuba veel viimast korda..
See oli nii tühi..Hingasin sügavalt sisse ja sulgesin ukse..
Läksin alla ja kuulsin kuidas ema auto signaali lasi..
Oli aeg minna..Panin välisriided selga ja hakkasin minema..Tegin ukse peal veel isale ja Markusele kalli ja sammusin auto poole..Panin kotid pagasnikusse ja istusin autosse..
Isa tuli akna juurde ja soovis head teed..
Ta hakkas emale põse peale musi tegema,Kuid ema pööras külmalt ära..
Ema pani auto tööle ja nii see läkski..Vaatasin veel korra taha
Isa lehvitas väraval,pisar silmis..
A:"Oled rahul?!"
E:"Kuidas palun?"
A:"Sa ajasid isa nutma..!"
"Palun jäta..Palun ära tee sina ka mulle nii!"
Lausus ema,endal nutt kurgus kinni..
Vaatasin,kuidas emal pisar pisara haaval mööda põske alla voolas..
Mul hakkas emast hale ja palusin vabandust..
Panin kõrvaklapid pähe ja uinusin..
"Amanda,Amanda..Kuku"
Avasin silmad..Olimegi kohal..Ja
issand kui suur see maja oli..Astusin autost välja ja nägingi teda..Toomas..
Ta silmas mind ja hakkas minu poole tulema..
T:"Sina vist oled Amanda!Lõpuks!Kui tore on sinuga viimaks kohtuda..
Su ema aina räägibki kui toredad lapsed tal on.."
A:"Mhm.."
Võtsin pagasnikust oma asjad ja nägin,et kolimisauto oli kohal..
T:"Amanda!Su tuba teisel korrusel..Kevini toa kõrval..!"
A:"Kes on Kevin?"
T:"Minu poeg!"
Jooksin ema poole..
A:"Mis kuradi Kevin?"
E:"Palun vali oma sõnu..Nüüd on meil uus elu ja ma tahan seda hästi alustada niiet ole palun nii hea ja aita mind sellega mitte ära tee seda mulle veelgi raskemaks..Ja muide see Kevin on üks üüratult tore poiss..Te hakkate kindlasti hästi läbi saama ja muide..See oligi see üllatus!"
A:"Lahe.."
Laususin ja pööritasin silmi..
Läksin majja ja  jooksin koheselt teisele korrusele..
Muidugi polnud see kerge 4 Kohvriga..
Ühe ukse peal oli suurelt kirjas "Kevin"
Koputasin Uksele ja ukse avas Kevin..
Tal olid pruunid juuksed,Pruunid sügavad silmad ja ta oli minust nii umbes 5cm pikem..
K:"Ja?"
A:"Kuule.."
Ei saanud ma lōpetada kui ta juba mind katkestas ja mulle ütles
K:"Sorri...Kes sa oled?"
A:"Amanda.."
K:"Aaa..See Amanda.."
A:"Kas sa oskad öelda kus mu tuba olema peaks?"
K:"Näe siin!"
Ütles ta ja osutas uksele mis oli minu selja taga..
A:"Ahah..Okei..Aitäh.."
Avasin ukse ja läksin sisse..Mu suu vajus ammuli..Ma olin täiesti
S Õ N A T U
See oli täpselt nagu Tallinnas..Vähemalt seegi hea..

Aitäh et lugesite!Loodan et nautisite!
Kindlasti kommenteerige alla mis te arvate sellest😊
-Kirjutajake