Suvelaager

7

,,Tsau." ütles ta natuke häbelikult.

,,Hei." ütlesin mina vastu naeratades.

,,Mul on sulle üks küsimus." ütles ta oma dressipluusi seljast võttes.

,,Okei. Ma proovin vastata. " ütlesin ma.

,,Mhm, aga palun vasta ausalt." ütles ta enda ümber vaadates. ,,Miks sa ei taha, et keegi sinu vanemate surmast teaks?" küsis ta nüüd palju vaiksemalt, et ainult mina kuuleksin.

,,Ma ei taha, et teised mind haletseksid." ütlesin mina vaikselt. Jacob noogutas ja siis sosistas vaikselt mulle kõrva, enne ära minekut...

,,Mu vanaisa suri ka 4 aastat tagasi. " See on sama aeg, kui mu õde suri. Neli pikka aastat tagasi. Ma olin siis 13- aastane.

Ma hakkasin silmadega Hannat otsima, aga mu silmad peatusid Tyleri peal, kes kõndis teistest umbes 10 meetrit taga, käed taskus. Ma kõndisin mõtlemata tema juurde. Kui ma olin tema kõrval, vaatas ta tüdinenult üles.

,,Tere." ütlesin ma talle.

,,Headaega." ütles ta oma madala häälega. Tal oli seljas tumedad teksapüksid ja valge särk ja eest lahtine must nahktagi. Ta nägi hea välja.

,,Miks sa nii taga teistest kõnnid?" küsisin mina uudishimust.

,,Pole.Sinu.Asi."

,,Sinu sõbrana tahan ma teada." ütlesin ma talle rõõmsalt, mis teda veelgi rohkem tüütas.

,,Me pole sõbrad." ütles ta pigem nüüd vihase häälega, kui tüdinenud häälega.

Äkki on ta veel alles häbelik. Äkki ta kardab mind!? Tegelikult, kui järele mõelda, näen ma üpris õudne välja küll.

,,Aga miks sa ei taha sõpru?"küsisin ma uudishimulikult.

,,Millest sa aru ei saa? Ma ei taha sinuga rääkida." ütles ta väga tüdinenult.

,,Mida ma valesti tegin?" küsisin mina.

,,Miks sa üldse minuga räägid? " küsis ta ja ei lasknud mul vastata, sest ta oli juba ära kõndinud.

Ma jätan ta rahule seekord. Miks ta peab nii... kinnine ja ebasõbralik olema?

Ma hakkasin tema juurest ära kõndima ja kui ma olin paar sammu sõpradest eemal, ütles keegi...

,,Ta ongi selline."

Ma vaatasin kõrvale ja nägin seal Jordanit.

,,Mmh?" küsisin mina kulmu kergitades.

,,Tyler ongi selline. Ta käitubki teistega nii, ma olen ta ainuke nö sõber siin." ütles Jordan. Ma ei teadnudki. Ma arvasin, et tal pole üldse sõpru.

,,Mis tal minu vastu on?" küsisin Jordanilt.

,,Ma ei tea, seda sa pead ise tema käest küsima. Sinu lohutuseks ütlen, et ta on kõigiga selline." ütles Jordan. Ma naeratasin talle. Ma pole varem märganudki, et ma pole üldse ise ümbrust uurinud ja teisi vaadates tundus, et nemad ka pigem lobisevad ja kõnnivad lihtsalt.

,,Naljakas." ütles ta lihtsalt, mis ajas mind segadusse.

,,Naljakas?" kordasin ma ta öeldut.

,,Sa olid ainuke tüdruk, kes rääkis temaga millegist muust kui kohtingule minemisest." ütles ta korraks naerdes. Ta naer oli nii naljakas.

,,Palun naera veelkord!" ütlesin ma talle ise naerdes, meenutades tema naeru.

Ta vaatas mind nii üllatunud näoga, et ta suu kukkus lahti.