365 päeva

(23) Esmaspäev

Avastasin, et eelmine osa on kunagi lampi poolikult üles läinud ja ausalt öeldes ei viitsinud ma isegi seda muutma hakata. Seega siia üks uus ja pikk osa teile :) Kaon nüüd jälle paariks kuuks ära 😙✌️

Astun klassi leides Jordani õpetajaga rääkimas. Ma pole tüübist mõned päevad midagi kuulnudki, aga egas otseselt huvita kah.

"Kas võib tulla?" köhatan. "Jaa muidugi, Daisy," vastab õpetaja.

Sean sammud oma koha poole. Võtan kotist raamatu ning hakkan seda lugema, samal ajal üritades kuulata mida need kaks räägivad. Ükski sõna minu kõrvadeni ei jõua.

Õpetaja lahkub klassist ning Jordan võtab istet oma laua taga.

"Daisy!" hõikab ta mu nime. "Mis?" küsin tuimalt tema poole mitte vaadates. "Tule siia," kutsub ta mind nagu koera. "Midagi öelda on, siis liiguta ennast aga ise," plähvin vastu. "Selge," kuulengi samme enda juurde tulemas.

Jordan istub mu kõrvale ja lükkab mu nina alla paberi. "Mis see on?" üritan aru saada. Jordan:"Ma läksin ravile."

Turtsatan:"Tore. Võid uhke olla enda üle." "Mis sul viga on?" saab ta pahaseks. "Mis mul viga on?" olen nüüd mina kuri. "Meil oli kõik hästi ja siis sa otsustasid selle ära rikkuda sellega, et panid mu parimat sõbrannat. Siis sa kaod ära päevaks kaheks ning tuled tagasi oma ravile minemise paberiga nagu midagi poleks juhtunud. Mida sa saada tahad? Minu õnnistust? Kalli? Pai?" lõugan üle klassi.

"Ah see Flora on lihtsalt lipakas, kes asjadest aru ei saa," naerab Jordan.

"Sa kutsusid mind just lipakaks?" on klassiruumi sisse astunud Flora ja Rachel. Rachel:"Mitte sina. See teine Flora, Daisy parim sõbranna." "Aa," noogutab Flora kergendunult.

Hakkan naerma:"Käi perse mees. Siin sa võid süüdistada ainult ennast. Tähendaksin ma sulle midagi, suudaksid sa teistest naistest eemale hoida, mitte voodisse ronida nendega."

"Ja mida sa ise tegid Justiniga? Suudlesid mu venda ja kes teab kui kaugele te jõudnud tegelikult olete," lausub Jordan. Plaksutan käsi:"Eks ma ole ka sinu arvates järjekordne lipakas, kes su ellu juhuslikult sattunud on!"

"Okei rahunege nüüd maha. Arutlege nende asjade üle kodus, mitte koolis," sekkub Rachel.

_________

"Mis mõttes korter sai juba müüdud?" kurjustan emaga asju pakkides. "Sa oleksin vähemalt võinud mulle aega anda," lisan pettunult juurde.

Ema ohkab:"Meist kaugel elades ei ole sa kaitstud." "Ja kelle eest mul kaitset vaja on? Oma enda sõprade?" ei saa ma aru. "Küll sa kunagi mõistad," on ema napisõnaline.

Ema:"Kuulsin Flora ema käest, mis teie vahel juhtus. Kas see noormees oli too sama Jordan, kes ka meie juures käis? Kes ta sulle on, et nii reageerisid ja suhtlemise Floraga lõpeasid?"

"Ma ei taha sellest rääkida," olen vastu. "Kas ta meeldib sulle?" pärib ema edasi. "Ema, palun lõpeta see pärimine," saan kurjaks.

"Kopp, kopp," seisab ukselävel Rachel.

"Tsau, mis sind siia toob?" küsin. "Mul oleks vaja sinuga hädasti omavahel rääkida, Daisy," tundub Rachel kuidagi hädas olevat.

"Jätan teid kahekesti," lahkub ema magamistoast.

Küsin:"Kas juhtus midagi?" Rachel:"Ma magasin Justiniga." "Mida!?" olen üllatunud. "Kuidas te nii kaugele jõudsite?" tunnen huvi. Rachel ohkab:"Vanemad helistasid ja ütlesid, et tulevad külla. Ma ei tea miks, aga ma sattusin paanikasse, sest hinded ei ole korras ja elamine kõik on segamini ja ma ei tea kunas neid oodata. Ja Justin nägi mind segaduses olevalt koolis koridoris ringi kõndimas. Pakkus, et võin temaga rääkida, et äkki see aitab maha rahuneda ja ühel hetkel olimegi tema korteris...voodis...alasti. Mul on nii häbi."

"Miks sul häbi on?" naeran. "Sest sa ju meeldid talle ja ma ei tea mida sina tema vastu tunned," laseb Rachel pea norgu. Hakkan veel rohkem naerma:"Rachel, kui ta sinuga magas, siis järelikult on ta minust juba üle saanud. Ja pealegi, sa magasid Justiniga, mitte Jordaniga. Siis oleksin pahane."

"Vabandust, aga ei tunne temast huvi," on meie juurde ilmunud ka Jordan. "Ja mida sa siin teed? Mu ema oli nõus sind sisse laskma?" olen üllatunud. Jordan muigab:"Tegin su emale selgeks, et me oleme lihtsalt sõbrad ja et me ei ole suhtes. Seega see kellega ma magan on täiesti minu enda asi."

"Kui sa tulid siia jälle õelutsema, siis hakka aga parem astuma," nähvan.

"Miks sa pakid?" ignoreerib Jordan mu öeldut. "Sest ma kolin mujale," vastan. "Jälle?" on ta üllatunud. "Jälle jah," kõnin temast mööda teda tõugates.

"Kuhu kanti? Või kas ikkagi vanemat juurde?" järgneb ta mulle vannituppa. Keeran ümber:"Miks ma pean sulle ütlema? Et sa saaksid iga kell sisse marssida ja mu privaatsust rikkuda?"

"Täpselt nii," on Jordan enda üle uhke. "Unusta ära," sõnan asju kotti pannes.

___________

"Pole paha," muigab Jordan uut korterit nähes. Jah täpselt see sama tolgus. Nurus ja palus mu ema, et meiega kaasa tulla ja aidata mul ennast sisse seada. Nagu mul oleks tema abi vaja.

"Saate hakkama?" küsib ema. Jordan noogutab ning mina kõigest ohkan. "Ma siis lähen," väljub ema korterist.

"Nii nägid ära kus elan, võid minema hakata," olen Jordanist tüdinenud.

Jordan viskab diivanile pikale:"Ma ei hakka ometi nii hilja õhtul enam tagasi sõitma." "Kell on reaalselt pool kaheksa, mis hilja õhtu see on," lausun.

"Ma jään täna siia. Teeme koos süüa ja vaatame filmi," ei anna ta alla. Ohkan:"Kas ma pean oma ema tagasi kutsuma?" Jordan tõuseb istukile:"Mis sul mu vastu on?" "Ma tahan lihtsalt omaette olla ja mõelda," toetun aknalaua vastu.

Jordan tuleb seisab minu ette, piirates mind mõlemalt poolt kätega.

"Millest sul mõelda vaja on?" küsib ta mu kaela suudeldes. See erutab mind. Tohutult.

Lükkan ta eemale:"Kõigest."

"Ma ei taha jälle haiget saada," sõnan tasaselt.

Jordan:"Ma tean, et olen sulle haiget teinud. Aga ma läksin ravile ja luban, et muutun sinu pärast. Ma ausalt luban." Raputan pead:"Ma tahan, et sa teeksid seda enda pärast, mitte minu."

Uksele kõlab koputus. Lähen seda avama, Jordan minu järel.

"Oh hei Sven," seisab ukse taga Sven. "Hei, mõtlesin, et tulen teen uue naabriga tuvust, aga tundub, et juba teame üksteist."

"Ja kuidas te üksteist teate?" tuleb mu selja tagant välja Jordan. Ohkan:"Ricky juures tutvusime." Sven üllatunud:"Ma ei teadnudki, et sul külaline on. Tere Jordan. Pole ammu näinud."

"Mis sa tahad siit?" hakkab Jordan ülbitsema. "Ta ei pea sulle aru andma. Kui käituda ei oska, lähed minema," nähvan Jordanile. "Uus voodikaaslane sul?" hakkab Jordan naerma.

"Kas sobib kui tuled mõni muu päev tagasi?" pöördun Sveni poole. "Ikka, kui midagi on, siis karju või tule koputa naabriuksele," noogutab Sven.

Panen ukse kinni ja hakkan karjuma:"Kas sa inimesi moodi oskad suhelda?! Mis kuradi õigusega sa minus kahtled, kui just sina oled see, kes käib ja teisi paneb?!" "Rahu, ma tegin kõigest nalja," ürotab Jordan ennast jamast välja keerutada.

"Lihtsalt palun kao mu silmist," avan noormehele ukse. "Ei," paneb ta ukse kinni tagasi ning siis suudleb mind.