See Erinevus Taevas

8. Tõde tuleb välja

8. Tõde tuleb välja

Tõmbasin kapuutsi endale lähemale ja hakkasin kive tagudes sammuma. Tundsin ennast kui üleööne kuulsus. Kõikjal kuhu ma läksin, inimesed tundsid mu ära. Ja on olnud ainult 2 päeva sellest kui fännid minu maja ette kogunesid. Ma isegi ei julge arvutit kätte võtta kõigi nende vihkamiskirjade pärast, mis mind seal ootavad.

"Katarina!"

"Preili Castle, kas te oskate enda olukorda kirjeldada?'"

"Mis on Teie suhe Zayn Malik'uga?"

Lükkasin kõiki eemale, kuid kuradima idoodid olid nagu piraajad, kes ainult süüa tahtsid. Nad hakkasid minust kinni haarama ja tagasi tõmbama. Tõukasin neid eemale, kuid ma olin siiski vähemuses. Lõpuks kui vabaks sain rabeletud, jooksin tee äärde kus must auto seisis. Aken keris alla ja nähtavale tuli Zayn'i nägu.

"Kobi sisse!"

"Ei!" vaidlesin vastu, kuid kui tagasi vaatasin, olid paparaatsod ka Zayn'i märganud. Vihastasin ja hüppasin kiirelt sisse, mille peale Zayn koha pealt ära sõitis.

"Mida kuradit sa siin teed?" nähvasin, mille peale tema pead raputas.

"Ei mingit tänu?" ta muigas, ainult teed vaadates.

"Tänu? Oh jah, tänud! Sinu pärast on mul jälitajad ja ma ei saa kuhugi üksi minna!" 

"Ära karju minu peale, Katarina!" Vaatasin talle suute silmadega otsa ja siis vaatasin enda ette aknast välja. 

"Peata auto." Selle asemel, et seda teha ja minust lahti juba saada, ta lisas kiirust, ületades limiidi pika puuga.

"Ei."

"Kurat, peata auto, Malik! Ma ei taha surra sinu autos!"

"Sa ei sure ju! Mul on vaja ainult hetke sinuga kuskil, kus sa mind välja ei saa lükata," vastas too ja sõitis kuni linnast välja. Ma ainult vaatasin teda nagu hullunud meest ja kui ta lõpuks tee ääres peatus, linnast mitme kilomeetri kaugusel, metsa servel, hüppasin ma kiirelt autost välja. Ta järgnes sama kiirelt.

"Sa oled hull, Malik. Mida sa arvad, et sa enda arust teed?" karjusin ja lasin sõrmedel läbi enda pruunide juuste joosta. Ta jalutas ümber auto kuni minuni ja siis toetas vastu enda autot, irvitades. "Mida?"

"Ma leian, et on üpris naljakas, kui palju sa tegelikult tahad Javi öelda," vastas ta muigates.

"Ei taha ma midagi. Ma tahan ainult tagasi Londonisse ja enda tuppa minna."

"Kitty, ma tahan sinuga rääkida. Palun?"

"Mis meil rääkida on, Malik? Meil ei ole enam midagi öelda! Sa ütlesid kõik, kui sa minema jalutasin ja mind endast maha jätsid," karjusin ja proovisin kõigest väest enda pisaraid tagasi hoida, ning hingamist normaalseks muuta.

"Ma saan seletada! Ma oskan seletada, mis juhtus ja miks see nii läks nagu ta läks," väitis ta.

"Ma ei taha enam haiget saada! Ma ei suuda seda enam uuesti läbi elada!"

"Sa ei peagi. Palun, ära nuta," anus ta ning silitas hellalt enda sõrmega mu põske. Nii palju kui ma ka tahtsin tema puudutusele sisse anda, ma ei suutnud, kuid olin nõus teda kuulama. 

"Kõigepealt, astu samm tagasi," sosistasin. Zayn mõtles hetke ja siis tegi nii. "Nüüd.. Räägi."

"Tänan, Katarina," ta ütles alustuseks, enne kui oma juttu süvenes. "Kui ma olin sinu juurest lahkunud peale... Noh jah, tead küll, siis kohtusin ma maja ees Janeti vennaga. Ta süüdistas mind enda õe petmises ja ütles, et kui ma sinu juurest ei lahku, teeb ta midagi kohutavat. Ma ei saanud sellega riskida ja läksin temaga tagasi Janeti juurde." seletas ta väriseval häälel.

"Natukese aja pärast aga ma teadsin, et pidin sinuga kohtuma, ja ma jätsin sinuga hüvasti, lootes, et ma saan su kunagi tagasi. Kui oli piisavalt aega möödas, läksin ma X-Factorisse, et Janetist eemale saada. Nii ei teinud ma talle piisavalt haiget, et tema psühhopaadist vend mind tapaks. Janeti vennd oli vanglas olnud, ründamise eest ja ma ei tahtnud seda sinule. Kui ma aga koju naasin, Janet ütles, et sa jäid auto alla ja surid."

Vaatasin teda vaikselt suurte silmadega, enne kui ohkasin. "Ma olen nõus vaherahu sõlmima. Rohkemaks pole ma hetkel võimeline." Ta naeratas ja tänas mind jällegi, kuid ligemale ei tulnud. Parem oligi.