Lennujaama ees seisid neli lamborghinit, mis kuulusid poistele.
Kõik olid musta värvi ning nägid ilusad ja uued välja.
Trey küsis autovõtmed infolauast ja me saime autodesse sisse minna.
Trey käivitas mootori ning teised tema järel. Poisid vaatasid autoakendest üksteisele otsa ning muigasid.
"Valmis, printsess?" küsis ta minu käest.
Oh, jeesus. Nad tahtsid võistlust teha.
"Jap," noogutasin ning Trey tegi mingi imeliku pöörde ja peagi kimasime mööda linna ringi.
Meie Treyga olime kõige ees, kuid ega teisedki väga kaugel olnud.
Jocelyn ja Brent olid meie taga ja Trey ei lasnud neid mööda.
Kuigi mulle kiirus väga meeldis, palvetasin sisimas, et ma ellu jääksin.
Sõitsime umbes viis minutit ning lõpuks jõudsime ilusa villa juurde.
See oli tõsiselt ilus, suurem ja ilusam kui Treyl ning maja ees seisid erinevad sportautod.
Parkisime oma auto ära ning teised autod jõudsid ka kohale.
"Meil ei ole enam mõtet üritadagi, Trey koguaeg võidab," virises Ryan.
Brent üritas Jocelyni suudelda aga tüdruk põikles minema.
"Järgmine kord võida, siis saad musi," ütles ta.
"No aitäh, Trey. Sinu pärast ma kaotan naised ka ära."
Trey naeris ning põimis oma käe mu ümber.
Väljas oli nii mõnus, soe ilm.
Hakkasim ukse poole kõndima kui järsku tuli uksele üks naine, kelle taga seisis veel üks mees.
"Trey, appi kullakene!" jooksis naine Trey juurde ning kallistas teda.
"Ema, sa teed mul margi maha," naeris Trey.
"Sa jää vait, ma igatsesin sind," vaidles ta ema vastu.
"Kullake, sa lämmatad ta ära," naeris mees tema taga. Tal ol selline tugev mehine naer, umbes nagu Treylgi.
Lõpuks lasi naine temast lahti ja vaatas mulle naeratades otsa.
"Ja kes see ilus neiu on, Trey?" küsis ta ja jälgis meie põimitud käsi.
"See on Allison, minu tüdruk."
Naeratasin laialt, kui Trey muutis oma kohta ning tuli mulle selja taha ja pani oma käed ümber minu.
"Appi! Miks sa mulle varem ei rääkinud, et sul tüdruk on?!"
Naine tuli mind kallistama ja ma kallistasin teda vastu.
"Oli ka aeg, et Trey omale silmarõõmu leiab. Aga igatahes, mina olen Emma, Trey ema."
"Ja ma olen Xavier, Trey isa," Xavier hoidis oma kätt mu ees, millest kohe haarasin.
"Aga lähme sisse."
Liikusime kõik sisse ja las ma ütlen teile midagi, see maja nägi seest suurem välja kui väljast paistis.
Me kõik saime endale toad, ka Theresa sai omale eraldi toa peale pikka vingumist. Jah ta oli ikka veel meiega. Ega tal eriti mingisugust valikuvõimalust olnudki.
Hispaaniat ta ei tundnud ja Tristan teda koju ei kavatsenud saata (idioot).
Vahetasin meie toas peegli ees riideid, sest mul olid valed riided sellise ilmaga. Väljas oli uskumatult palav ja päike kõrvetas juba peaaeu nägu.
Tõmbasin jalga shortsid ja tavalise topi peale, juuksed jätsin lahti.
Järsku kaks kätt libisesid mu keha peale.
"Trey," itsitasin, kui ta mind suudles.
"Mu vanemad tahavad sinuga lähedamalt tutvuda," ütles ta siis.
"Okei," vastasin ning järgmisel hetkel Trey tõstis mind õhku ja võttis mind oma sülle nagu abielupaaridki seda tegid.
"Trey, lollakas. Pane mind maha," naersin.
"Ei, tibu."
Ta tegi mulle lauba peale musi ja vedas mind esimesele korrusele, kus Emma ja Xavier istusid.
"Okei, teie kaks. Ma tahan teada kõike teie kohta," naeratas Emma.
"Ema," Trey pööritas silmi.
"Kuna te tutvusite ja kus?"
"Kes räägib?" küsisin Trey käest vaikselt.
"Ma i julge rääkida, sa räägi ise," ütlesin siis kohe veel.
"Okei."
***
"Ma olen nii õnnelik, et Trey leidis sinu," ütles Emma ja kallistas mind, endal pisarad silmis.
"Meie kohtusime ka peol. Xavier oli üpris veendunud, et tahab mind endale saada ja praktiliselt sundis mind temaga olema. Aga ega ma ei kaeble. Ta kohtles mind nagu kuningannat, alati aitas mind ja oi kuidas talle meeldis oma raha minu peale kulutada. Ta hellitas mind koguaeg ja lõpuks ma avastasin, et armastan teda. Aeg läks kiiresti kood temaga, peagi me abiellusime ning saime lapse. Ja ma armastan teda siiamaani," rääkis Emma. Tal olid pisarad silmis, kuid ta naeratas.
"Ja mina armastan sind ka siiamaani," kostis järsku Xavieri hääl. Ta seisis ukselävel, käed ristis. Xavier liikus Emma poole ning siis pani oma käed tema ümber js hoidis teda lihtsalt seal.
See oli nii armas.
Ja siis ma hakkasin mõtlema... kas meie Treyga peame ka nii kaua vastu? Saame lapsi ja abiellume?
Me olime ju tegelikult nii vähe koos olnud, aga siiski tekkisid sellised küsimused mu pähe.
"Millest sa mõtled?" küsis Trey järsku, mind ehmatades.
"Ei midagi," ütlesin, vaadates Emmat js Xavieri ikka.
Nad olid nii armunud.
"Printsess, kas sa välja tahad minna?"
"Kuhu?" pöörasin end ümber ja siis juhtus midgi armsat.
Trey võttis minust samamoodi kinni nagu Xavier Emmatki.
"Lähme käime linnas näiteks šhoppamas või midagi. Mida sina teha tahad?"
"Okei, lähme šhoppama," nõustusin.
Kuna ma olin ennist riideid vahetanud, seega seda ma uuesti teha ei viitsinud. Võtsin ainult telefoni ja rahakoti kaasa ning panin gladiaatorid jalga.
"Valmis?" küsis Trey ja ma noogutasin.
Võtsin Trey käest kinni ja me liikusime õue.
"Autoga ei lähegi?" küsisin kui sellest möödusime.
"Ei, kesklinn pole siit kaugel," naeratas ta.
"Okei," vastasin.
Peagi jõudsime kesklinna, kus oli hunnik erinevaid poode. Ja kõige rohkem oli seal pesupoode...
Läksime kaubamajja, sest seal oli suurem valik kui lihtsalt tänavatel.
"Noh, milisesse poodi tahad minna?"
"Lähme sinna," näitasin näpuga ühe tundmatu poe peale, sest vaateaknal olid ilusad riided, mis mu olematu stiiliga kokku sobisid.
Ja nii me käisime läbi peaaegu kõik poed, mis oli tõsiselt väsitav.
Mul oli vist riideid rohkem, kui Paris Hiltonil ja Trey muudkui laristas oma raha minu peale edasi.
"Proovi neid," ütles Trey, kui olime Victoria Secrets'i pesupoes.
Ta käes oli komplekt seksikat sekspesu.
Kergitasin oma kulme, ei no jah...
"Palun, minu jaoks."
"Okei."
Ja see oli lugu sellest, kuidas ma terve kotitäie pesu sain.
Kuid ega tegelikult ma ei virisenud.
Ma tundsin ennast seksikalt, kui mul oli ilus pesu seljas.
Aga kõige rohkem oli õnnelik Trey muidugi...
No milline mees ei oleks õnnelik, kui ta tüdruk pesu ostab? Ja ainuke mees on tema, kes mind selles näha saab.
Kuigi olime juba mitu tundi riideid ostnud ja sada erinevat poodi läbi käinud, otsustasime veel linna jääda.
Ostsime kohvi ja läksime randa. Kell oli üheksa, kuid väljas oli veel väga valge ja palav.
***
Kirjutatud telefoniga, niiet andke andeks, kui vead on sees :) - Elinor <3
Jah nüüd Liisu in da house:DDDDDDDDD Jätke kommentaare ja jah :D Elinor kustutab selle siit tagant ilmselt ära aga jah :D ok byeee :D