Bad Girl ✔

Pole minu maitse

Me vaatasime mõlemad hirmunult ja ehmunult Jonathanile otsa.

"Mida sa siin teed?"
Küsisin ma.

"Ma tulin vaatama, et kas sul on kõik korras Lisa, aga tundub, et sul on kõik parimas korras"
Ütles Jonathan.

Jonathani silmad olid täidetud pisaratega, kuna need helkisid meile tugevalt vastu kuna ta oli näoga meie poole ja meie juures oli ka aken.

"Ma ei suutnud sellist asja sinust uskuda Carl. Sa olid mu parim sõber ja Lisa minu tüdruk ja sa kepid temaga juba teist korda"
Rääkis Jonathan juba nuttu kinni hoides. Ta proovis tugev olla, aga ma tean et sisemiselt on ta vägagi haavatud ja murtud.

Ma võtsin endale päevateki ümber ja läksin Jonathani juurde.

"Anna mulle andeks"
Palusin ma Jonathani.

"Oleksid sa ma ei tea mida muud teinud,siis oleks ma sulle suutnud andestada, aga nüüd ei andesta ma sulle kunagi, meie vahel on kõik läbi Liss. Sa olid lits ja selleks sa ka jääd"
Karjus Jonathan viimast lauset.

Ja siis astusid tuppa kõik teised kaasaarvatud Eva. Me vaatasime kõigile ehmunult otsa ja kõik vaatasid meid küsivate pilkudega.

"Kas te kõik võiksite välja minna. Ma tahan omaette olla"
Ütlesin ma

Kõik läksid välja väljaarvatud Carl

"Ma ütlesin kõik"
Karjusin ma.

"Lisa"
Võttis Carl mul ümbert kinni.

"Kas midagi jäi arusaamatuks?"
Küsisin ning lükkasin ta käe endalt ümbert ära.

Ning ta pani ennast riidesse ja läks ära.

Ma panin siis ka endale pesu selga ja läksin voodisse pikali ja hakkasin nutma + tuli mul ka see hirm ja ma jooksin toast välja ja ma jooksin Jonathani tuppa. Teda polnud seal, aga kuulda oli et ta oli vetsus ning ma läksin tema voodisse. Varsti tuli ja Jonathan.

"Mida sa siin teed?"
Küsis ta kurjalt kui oli mind märganud.

"Ma kardan"
Ütlesin ma, ning siis käis jälle üks pauk ning ma hakkasin nutma.

"Oeh sind küll"
Ütles Jonathan, ning tuli minu juurde ja hakkas mind kallistama.

"Sa ju täitsa värised"
Ütles Jonathan.

Ma ei suutnud midagi rääkida, ning siis Jonathan hoidis minust veel tugevamini kinni.

"Vaata mulle otsa Liss"
Ütles Jonathan

Ning ma siis vaatasin...

"Jäta see endale meelde, et äike ei tee sulle midagi. See pole jube"
Rääkis Jonathan rahulikult.

Ning me jäime ikka veel üksteisele otsa vaatama.

"Anna mulle andeks"
Ütlesin ma väriseval häälel.

Ning ta tegi siis mul juustesse musi.

"Anna andeks. Ma ei suuda"
Ütles ta.

Ning siis langes mul pisar.

"Ma lähen enda tuppa tagasi"
Ütlesin.