Kas sina lükkasid mind?

1K 57 18
                                    

Kui ma ärkasin siis küsisid kõik seda sama küsimust "Kuidas ma kukkusin" ning ma siis vastasin kõigile korraga.

"Keegi lükkas"
____________________________________

Paar päeva möödas....

Ma sain haiglast välja ja politsei uuris asja, aga nad polnud midagi leidnud ega avastanud. Minuga oli juhtunud ime, et ma ära ei surnud või halvatuks jäänud.
Mind viidi siis sinna mõisa tagasi ja kõik tulid vastu. Aga keda polnud oli Eva.

"Kus Eva on?"
Kûsisin ma kohe

"Ta on oma toas. Ta pole peale sinuga juhtunut sealt kordagi välja tulnud. Ja kui mingi politsei auto või üldse sireeniga auto mööda sõidab, ehmub ta kohe ja jookseb aknale igatahes, ta on väga kahtlaselt käituma hakanud. Ka politseile tunnistuse andmisest hiilis kõrvale. Ta väitis et tal on jube halb olla, aga kui politsei ära läks siis oli tal kõik järsku korras"
Rääkis Katariina (minu klassiõde)

"Okei. Ma lähen räägin temaga"
Ütlesin ning kõndisin mõisa ja ka koheselt Evale ukse taha.
Ma koputasin, aga kedagi ei tulnud uksele.

"Eva. Ma tean, et oled seal sees. Palun tee uks lahti. See olen mina.Lisa. Räägime palun"
Ning ta tegigi ukse lahti.

"Räägime sellest päevast kui rõdult alla kukkusin"
Rääkisin ma edasi.

"Mina pole milleski süüdi. See juhtus kogemata"
Hakkas Eva närveerima.

"Ah. Millest sa räägid Eva?"

"Ei midagi. Kao välja"
Lükkas ta mind toast välja.

Ning ma ka läksin. Aga ma ei saanud aru. Mida ta sellea mõtles "Mina pole milleski süüdi. See juhtus kogemata".

Paar päeva möödas....

Ma ei saanud ikkagi seda Eva lauset peast ja peale seda päeva polnud ta minuga rääkinud ka. Ka siis kui ukse taha läksin. Ta ei teinud seda lahti. Ta polnud kordagi toast väljas käinud. Tõesti Eva käitumine oli imelik....
Ma tahtain just pessu minna, kui järsku kõlas uksel koputus.
Ma läksin uksele ja seal seisis Andrey. Ta kõndis lihtsalt tuppa.

"Umm...ma tegelt mõtlesin,et läheks pessu, aga no ma lûkkan siis selle edasi"
Rääkisin ma.

"Aga äkki läheks koos."
Küsis Andery.

"Davaj"

Ning me läksimegi ja edasi teate kindlalt mis juhtus....

Kui olime pesust tulnud siis armatsesime me voodis edasi. Varsti kui oli u. 4h möödas ei jaksanud me enam...

"Lisa. Ma armastan sind väga. Ma tahan et sa seda teaksid. Sa hakkasid mulle juba 8. klassis meeldima..."
Rääkis Andrey.

"Sa ju tead küll. Milline ma olen. Mul pole püsisuhteid"
Rääkisin ma

"Ma tean, aga palun teeme proovi"

"Ma ei taha et haiget saaksid"
Rääkisin ma.

Ning Andrey oli vait.

"Pealegi oled sa mu klassivend"
Ütlesin ma..

"Mis tähtsust sellel on? Palun unusta see teema Eva ja Jonathaniga ära. Eva lõi ta sult üle, sest Jonathan ise sebis ka Evat. Sa ju tead, et Jonathan oli meie kooli fuckboy. Ta polnud sind väärt"
Rääkis Andrey. Siis tuli mul kõik meelde ja mu silmad täitusid pisaratega.

Bad Girl ✔Where stories live. Discover now